Eesti Filmitööstuse Klastri ja Eesti Kinoliidu korraldatud seminar „Eesti filmitootmine – projektipõhine eluviis või jätkusuutlik ettevõtlus“ on esimene sellelaadne, puudutades tervet filmisektorit. Seminari 250 osavõtja seas on filmiettevõtjad ning loomingulised ja tehnilised töötajad. Põhjuse aruteluks andis muutunud majandus- ja ettevõtluskeskkond, mis ei ole jätnud puutumata filmitööstust. Välisinvesteeringuid soosiva programmi Film Estonia ebastabiilse rahastuse tõttu jääb filmitööstus ja laiemalt riigi majandus ilma olulisest mahust investeeringutest. Rahastuse ebakindlus on sundinud produtsente loobuma kümnetest projektidest, mille tootmine on viidud naabermaadesse.

„Kevadseminari tingis valdkonna ühine mure,“ selgitas filmitööstuse klastri tegevjuht Piret Tibbo-Hudgins. „Eesti film toetub kahele sambale. Esimene on kodumaine film, mis otsib riiklikule toetusele lisaks alternatiivseid rahastusvõimalusi nii erasektorist kui ka filmide edastamise platvormidelt. Teine sammas on tööstust toetav Film Estonia, mis alates 2016. aastast on Eesti majandusse toonud ligi 73 miljonit eurot. Kui üks või koguni mõlemad sambad on ebastabiilsed, mõjutab see kogu kohalikku filmimajandust.“