8 fakti IMDb kõrgeima hinnanguga filmi “Shawshanki lunastus” kohta

 (2)

8 fakti IMDb kõrgeima hinnanguga filmi “Shawshanki lunastus” kohta
“Shawshanki lunastus”Viaplay

Seitsmele Oscarile ja kahele Kuldgloobusele nomineeritud “Shawshanki lunastus” (“The Shawshank Redemption”) on draama topeltmõrvas süüdimõistetud eduka pankuri ellujäämiskursusest karmides vanglatingimustes. Otsisime välja 8 trellitatud fakti reklaamivabasse voogedastuskeskkonda Viaplay jõudnud linateosest, mis hoiab portaalis IMDb kõigi aegade parimate filmide edetabelis esikohta keskmise hindega 9,3 10st võimalikust.

1. “Shawshanki lunastus” võlgneb IMDb edu eest tänu ka kaks Oscarit võitnud “Pimeduse rüütli” fännidele.

Nimelt andsid nad 2008. aastal Christopher Nolani teise Batmani filmi väljatulekul võimalikult madala hinde toonasele esinumbrile ja kolme Kuldmehikese võitjale “Ristiisale”, et "Pimeduse rüütel" tõuseks esimeseks. Saatuse irooniana napsas aga nahkhiiremehe eest esikoha ära hoopis toonane teise kohta omanik “Shawshanki lunastus”, mis on tänaseks püsinud edetabeli eesotsas juba ligi 10 aastat.

2. Film võeti 1993. aastal üles Mansfieldis Ohio osariigi vanglas, mis oli kolm aastat varem suletud ülerahvastatuse ja ebainimlike tingimuste üle kaevanud vangide ühishagi tulemusel.

Sama vanglat kasutati ka filmide “Presidendi lennuk” ning “Tango ja Cash”, samuti telesarja “Dr. House” võttepaigana. Parandusmajal endal on sünge ajalugu: 1948. aastal tapsid kaks tingimisi vabastatut vangla inspektori, tema naise ja tütre, kuna pidasid meest vastutavaks vanglas toimunud väärkohtlemise eest. Filmis on pisiroll ka Dennis Bakeril, kes päriselus oli 25 aastat selle vangla aseülem.

Loe veel

“Shawshanki lunastus” Viaplay
Seotud lood:

3. Film põhineb maailmakuulsa Stephen Kingi novellil “Rita Hayworth ja Shawshanki lunastus”, mis kuulub neljaosalisesse romaanisarja “Isemoodi aastaajad” – tervelt kolmest neist tehti Hollywoodis ka filmid.

Ulme- ja õuduskirjanduse klassik sai “Shawshanki” filmiõiguste müügi eest tšeki 5000 dollarile, ent ei teinud seda kunagi rahaks. Vastupidi, aastaid pärast filmi esilinastumist saatis ta selle raamitult režissöör Frank Darabontile kaaskirjaga “Juhuks, kui vajad kunagi kautšjoni maksmiseks raha. Armastusega, Steve”.

4. Ehkki raamatu pealkirjas nimetatud filmidiiva Rita Hayworth oli “Shawshanki lunastuse” tegemise ajaks lahkunud teispoolsetele võtteplatsidele, on temalgi filmis oma roll.

Nimelt vaatavad vangid 1946. aastal valminud linateost “Gilda”, kus kaunil daamil oli peaosa. Samuti on Hayworthi plakat koos Marilyn Monroe’ ja Raquel Welch’i omadega peategelase kongiseinal, sümboliseerides omamoodi lootust.

5. Peaosalisest pankuri rolli pakuti esmalt filmistaar Tom Cruise’le, kuid too nõudis toona vähese kogemusega režissöör Frank Darabontile n-ö järelevaatajaks Rob Reinerit (“Kanged mehed”), millega Darabont muidugi ei nõustunud.

Tänaseks on Darabont kuulsust kogunud samuti Kingi stsenaariumi järgi tehtud filmidega “Roheline miil” ja “Udu” ning sarjadega “Elavad surnud” ja “Mob City”. Peaossa kaaluti veel Tom Hanksi, Kevin Costnerit, Nicolas Cage’i, Johnny Deppi ja Charlie Sheeni, kuid lõpuks sai rolli hoopis Tim Robbins.

“Shawshanki lunastus” Viaplay

6. Peaosalisel aitab filmis vanglaellu sisse elada Oscari-võitja Morgan Freemani kehastatud Red, kes raamatu järgi pidi olema hoopis keskealine iiri päritolu halliseguste juustega punapea.

Seepärast kaaluti rolli ka Clint Eastwoodi, Harrison Fordi, Paul Newmani ja Robert Redfordi, kuid režissööri võlus mustanahalise Freemani autoriteetne olek, käitumine ja sügav hääl. Veelgi enam, filmis sai episoodilise rolli ka Morgani noorem poeg Alfonso Freeman ning samuti on tema näopilt filmis näidatud Redi vabastuspaberitel.

7. Filmivõtteid jälginud USA loomakaitseselts keelas varese toitmise stseenis elusa ussikese kasutamise, ehkki too oli kalastustarvete poest ostetud õngesööt.

Loomakaitsjad nõudsid seda rolli loomulikku surma surnud tõugule. “Kas me teeme siis igale kalasöödapoest ostetud ussikesele lahkamise surma põhjuse tuvastamiseks?”, küsis ärritunud režissöör ning otsustas seepeale stseenis kasutatud “tõugu” valmistada hoopis imikutoidust.

8. Kanalisatsioonitorud, mida mööda Andy pidi filmis ligi 500 meetrit vabadusse roomama, olid tegelikult seest mürgised.

Võttepaigal viibinud keemik analüüsis neis olnud vett ja leidis, et see on “absoluutselt mürgine”. Tim Robbins nõustus stseeni ärategemisega ainult siis, kui võttepaiga lähedal on kuuma dušši võtmise võimalus. Ekraanidel on suurtes torudes näha ka väljaheiteid, kuid need olid reaalsuses kokku segatud veest, saepurust ja šokolaadisiirupist.

KOMMENTEERI!

Täna kinos
Forum Cinemas