Kaks Oscarit võitnud sõjadraama “Hacksaw Ridge’i lahing”: väljamõeldised või tõsielufaktid?



Kaks Oscarit võitnud sõjadraama “Hacksaw Ridge’i lahing”: väljamõeldised või tõsielufaktid?
"Hacksaw Ridge’i lahing"Viaplay

Sel aastal kaks Oscarit võitnud ajalooline draama “Hacksaw Ridge’i lahing” põhineb tõestisündinud lool Desmond Dossist, kes astus USA sõjaväkke, ent keeldus usulistel põhjustel relva kasutamast. Oma üksuse meedikuna pälvis ta esimesena ajaloos USA Kongressilt aumedali ilma, et oleks tulistanud sõjas ühtki lasku. Et linateos jõudis reklaamivabasse voogedastuskeskkonda Viaplay, kõrvutasime filmis näidatut peategelase reaalse eluga.

Miks Desmond Doss keeldus sõjas relva kandmast?

Määrav hetk oli ilmselt see, et kui mehe isa ja onu läksid purjuspäi kaklema (filmis toimub stseen Desmondi isa ja ema vahel) ning isa ähvardas onu tulistada, millest päästis vaid ema vaheleminek. Ema kutsus politsei ning käskis Desmondil peita relva. Poiss jõudis tagasi just siis, kui käeraudades isa topiti politseiautosse. Sel hetkel tõotanud Desmond, et see oli viimane kord, kui ta relva puutus.

Kas Desmondi väljavalitu Dorothy Schutte oli tõepoolest meditsiiniõde?

Mehega kohtumise ajal mitte, kuid ta omandas meditsiiniõe elukutse aastaid hiljem juba pärast sõda. Naisel tuli peret üleval pidada, kuna sõjas saadud vigastused ja sellest tekkinud puue ei võimaldanud Desmondil täiskohaga tööl käia.

Kas USA armee saatis Desmond Dossi tõesti sõjaväeteenistusest keeldujate laagrisse?

Seotud lood:

Jah, kuigi Desmond püüdis selgitada, et tahab jätkata armees ja täita oma rolli ilma kedagi tapmata. Ta uskus, et Teine maailmasõda oli õigustatud, ent tapmine oli sellegipoolest vale.

"Hacksaw Ridge’i lahing" Viaplay

Kas kaasvõitlejad süüdistasid Desmondit ka päriselt argpükslikkuses?

Armee keeldus algselt teda määramast meedikuks, lootes, et surve väljaõppelaagris ja hirm lahingute ees sunnib meest oma põhimõttest loobuma. Kaasvõitlejad pidasid Desmondit nuhtluseks ning naeruvääristasid ja kiusasid teda nagu filmis ka näidatakse, nimetades piiblit alati taskus kandnud meest Pühaks Jeesuseks või Pühaks Joe’ks. Erinevalt filmist ei ole tõendeid, et Desmond oleks päriselt öösel voodist välja tõmmatud ja talle peksa antud.

Kas Desmond keeldus töötamast laupäeviti?

Loe veel

Seitsmenda päeva adventistide kristliku koguduse liikmena pidas ta sabatit, pühendudes reede päikeseloojangust kuni laupäeva päikeseloojanguni palvetamisele. Mõned tema kaasvõitlejad arvasid, et see on mehele mugav viis töödest kõrvale hoida ning Desmondi meditsiiniüksuse ülem ähvardas mehe sõjatribunali alla saata.

Kas Desmond taheti vaimse ebastabiilsuse pärast väeteenistustest vabastada?

See oli kõne all pärast Desmondi keeldumist relva kanda ja laupäeviti töötada. Desmond vaidles vastu, et ta peaks olema väga kehv kristlane, kui peaks enda usulisi põhimõtteid vaimseks ebastabiilsuseks. Lõpuks loobusid ohvitserid plaanist, teades, et Washingtonis ei aksepteeritaks usku vaimse ebastabiilsuse pärast sõjast vabastamise põhjusena.

"Hacksaw Ridge’i lahing" Viaplay

Kas Desmondit ähvardati sõjatribunaliga relvakandmisest keeldumise pärast?

Jah, ent asjad ei arenenud nii kaugele kui filmis. Väljaõppelaagris ütles kapten Cunningham Desmondile, et vaid relvaõppel osalevad mehed saavad linnaloa. Siis püüdis ohvitser kaasvõitlejate ees Desmondile relva kätte suruda, ent mees lasi sel maha kukkuda. Seepeale ähvardaski kapten Desmondi sõjatribunali alla anda, ent teise ohvitseri sekkumine lõpetas situatsiooni eskaleerumise. Kui filmis pandi Desmond enne tribunaliistungit vangikongi, siis päris elus keelati mehel kohtuda oma naise ja vennaga.

Kas Desmondi üksus tõesti viivitas rünnaku alustamisega seepärast, et mees luges piiblit?

Jah, rünnak pidi algama 5. mail 1945, aga kuna juhtus olema laupäev ehk sabatipäev ning Desmond oli kompanii ainus meedik, nõustus ta lahingusse minema ainult siis, kui saab enne jumalasõna lugeda. Info selle soovi kohta liikus mööda käsuahelat üles ning viivituseks anti luba. Lahingus haavata saades läks Desmondil abikaasa kingitud piibel kaduma.

Kas Desmond andis meditsiiniabi ka vaenlase sõduritele?

See on tõenäoline, kuna tema kaasvõitlejaid leidsid Ameerika haavasidemetega vaenlase sõdureid. Desmondi enda sõnul püüdis ta küll aidata üht haavatud Jaapani sõdurit, kuid too suunas mehele relva ning ütles midagi ähvardavat. Pole aga tõendeid, et Desmond oleks aidanud haavatud jaapanlasi kaljult alla nagu filmis.

"Hacksaw Ridge’i lahing" Viaplay

Kas Desmond pidi kunagi valima kaasvõitlejate kaitseks tapmise ja oma veendumustele kindlaksjäämise vahel?

Jah, kui Desmond püüdis koos ühe teise sõduriga Okinawas uinuda, kuulis ta lähedal jaapanlaste hääli. Desmond kartis, et nende peidupaik võidakse avastada ning tal oli enda sõnul elu suurim kiusatus heita jaapanlaste suunas käsigranaat, et oma mehi võimalikust surmast päästa. Selle asemel mõtles ta viiendale käsule, mis keelab tappa ning et Jumal annab elu, mida inimene ei tohiks võtta.

Kas Desmond Doss jäi tõesti lahingu ajal mäeharjale, kui teised sõdurid taganesid alla?

Tugeva suurtüki- ja kuulipildujatule tõttu ameeriklased taganesid ning jätsid maha hulgaliselt vigastatuid, kes oleks saanud surma või langenud jaapanlaste kätte. Desmond otsustas jääda haavatutega, et hoolitseda nende eest nii kaua kui võimalik. Nagu filmis näidati, lohistas ta kaasvõitlejad kalju äärele ning üritas sealt alla tuua. Kuna tal ei olnud piisavalt köit, kasutas mees selleks erilise sõlmega lingu, mis võimaldas ükshaaval mehed turvaliselt alla tuua.

Kas jaapanlase relv tõesti tõrkus, kui haavatuid päästev Desmond oli tal sihikul?

Kaljuäärel tegutsev Desmond Doss oli tõepoolest jaapanlastele hästi nähtav. Kuigi seda filmis ei näidata, meenutas üks Jaapani sõdur, et tema relv kiilus iga kord kinni, kui ta püüdis Desmondit tulistada. Kuna kogu päästeoperatsioon võttis aega 12 tundi ning ümberringi plahvatasid ka mürsud, oli tal võimalusi surmasaamiseks rohkelt.

"Hacksaw Ridge’i lahing" Viaplay

Mitu haavatud kaaslast Desmond Doss Okinawas päriselt surmast päästis?

Doss ise eeldas, et päästetuid oli 50, kui tema ülem rääkis 100 mehest. Nii lepiti kompromissina kokku 75 päästetud kaasvõitlejas.

Kas Desmond sai siiski Jaapani snaiperi lasust haavata?

Jah, kuid filmi režissöör Mel Gibson jättis stseeni välja, kartes, et vaatajad peavad seda niigi heroilises linateoses raskesti usutavaks. Desmond oli just oma kehaga kaitsnud kaaslast granaadiplahvatuse eest, mis jättis tema kehasse 17 granaadikildu.

Haavatud Desmond ootas viis tundi enne, kui kaasvõitlejad temani jõudsid. Kanderaamil olles nägi mees raskelt haavatud kaasvõitlejat ning veeretas end maha ja nõudis, et too päästetaks enne. Abistajate tagasipöördumist oodates purustaski snaipri kuuli Desmondi vasaku käe. Ta kasutas püssikaba lahasena ja roomas 300 meetrit, et jõuda vaenlase tule alt omade juurde.

Pärast sõda veetis Desmond 5,5 aastat haiglates ning vabastati teenistusest, kuna ta oli 90% ulatuses töövõimetu. Mees oli kaotanud viis ribi ja tuberkuloosi tõttu ühe kopsu ning jätkuva antibiootikumiravi kõrvalnähuna jäi ta aastaks 1976 peaaegu täielikult kurdiks.