Kolmele Oscarile kandideerinud draama “Avastamata arvud” ainetel: kes on Eesti 10 mõjukaimat naisteadlast?



Kolmele Oscarile kandideerinud draama “Avastamata arvud” ainetel: kes on Eesti 10 mõjukaimat naisteadlast?
"Avastamata arvud"Viaplay

“Avastamata arvud” (“Hidden Figures”) on tõsielul põhinev draama kolmest afroameeriklasest naismatemaatikust, kelle arvutused aitasid NASA-l saata esimese inimese kosmosesse. Et eelmisel aastal kolmele Oscarile nomineeritud film esilinastub filmikanalil TV1000 Premium juba sel laupäeval, palusime Teaduste Akadeemia presidendil Tarmo Soomerel ja avalike suhete peaspetsialistil Ebe Pildil nimetada 10 kõige olulisemat Eesti naisteadlast, kes on andnud märkimisväärse panuse oma valdkonna arendamisse.

Akadeemik Ene Ergma on laiemale avalikkusele tuntud Riigikogu esinaisena, ent 1984. aastal kaitses daam Moskva Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatikadoktori kraadi dissertatsiooniga "Ebastabiilne termotuumaaine põlemine tähe hilistes evolutsioonistaadiumites". Ta tegi 14 aastat teaduritööd NSVLi Teaduste Akadeemia astronoomia instituudis ning oli seejärel Tartu Ülikoolis astrofüüsika professor. Ergma on oma teadustöös pühendunud eeskätt kompaktsete objektide nagu valged kääbused ja neutrontähed ning gammakiirguse pursete uurimisele.

Akadeemik Maarja Kruusmaa on Tallinna Tehnikaülikooli professor ja TTÜ biorobootika keskuse juhataja, kelle peamiseks uurimissuunaks on loodusest inspireeritud robootika, eriti allveerobootika. Juba 46-aastaselt akadeemikuks saanud Kruusmaa juhtimisel on välja töötatud jõgedel kalapääsude uurimiseks loodud robotkala, allveearheoloogias kasutatav robotkilpkonn ja arstitudengitele harjutamiseks mõeldud tehisneer.

"Avastamata arvud" Viaplay
Seotud lood:

Akadeemik Eve Oja on pühendunud täielikult normeeritud Banachi ruumide uurimisele – ta on saanud tööde tsükli "Banachi ruumide aproksimatsiooniomadused ja kaasruumide geomeetria" eest 2001. aastal Eesti teaduspreemia. Daam on avaldanud väärikates matemaatika-ajakirjades ligi 80 teadustööd, pälvinud rahvusvahelisi preemiaid ning on hinnatud õppejõud. Matemaatikaprofessor Oja on tuntud ka tabavate ütlemiste poolest, näiteks: “Ma olen tähele pannud, et ma ei jää kunagi oma loengule hiljaks, kuna minu loeng algab siis, kui mina olen kohale jõudnud.”

Loe veel

Akadeemia uurija-professor Malle Krunks on rahvusvaheliselt tunnustatud materjaliteadlane, kel on märkimisväärsed saavutused pooljuhtmaterjalide õhukeste kilede tehnoloogias. Varem tipptasemel vehklemisega tegelenud Krunks on uurinud päikesepatareide keemilisi tehnoloogiaid, materjalide sünteesi keemiat ning nanokristalliliste ja submikroonsete kilede tehnoloogiat, samuti töötanud välja uusi materjale päikeseenergeetikale. Ta on ligi 200 teaduspublikatsiooni autor ning juhib praegu Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituuti.

Akadeemia uurija-professor Tiina Nõges on hüdrobioloogina uurinud planktonorganismide ökoloogiat ja produktiivsust. Läbimurdelised on olnud Nõgese töörühma kalavastsete toitumisuuringud, mis on esimest korda magevetes seostanud nn mikroobse toiduahela kalastiku elujõulisusega. Samuti on ta tegelenud järvede taastamise ja majandamise teemadega ning osalenud mitme välisriigi järve uurimisekspeditsioonil.

"Avastamata arvud" Viaplay

Akadeemia uurija-professor Anu Realo on Tartu Ülikoolis ning Warwicki Ülikoolis Suurbritannias töötades keskendunud isiksuse ja isiksuse seadumuste, emotsionaalse kogemuse, individualism-kollektivismi, sotsiaalse kapitali ning subjektiivse heaolu uurimisele.

Akadeemia uurija-professor Anne Kahru on maailmatasemel ökotoksikoloog ja Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja. Tema uurimisgrupp alustas maailmas ühe esimesena nanomõõdus metallioksiidide nanoökotoksikoloogiliste uuringutega, et välja selgitada nende keskkonnaohtlike omadusi ja toimemehhanisme. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis (KBFI) molekulaargeneetika laboratooriumi juhatav Kahru on avaldanud ligi 130 teadusartiklit ning on esimene Eesti teadlane, kellega maailmakuulus Thomson Reutersi elektrooniline ajakiri ScienceWatch intervjuu on teinud.

Professor Tiina Randma-Liiv sai 2016. aastal riikliku teaduspreemia töö „Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis“ eest. Tuginedes 14 Euroopa riigis majanduskriisi ajal rakendatud kärpepoliitikate võrdlevale analüüsile, pakkus ta välja rea soovitusi, kuidas võiks paremini korraldada riigiasutuste koostööd, reageerida kriisiolukordadele ja juhtida eelarvekärpeid nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus. Muuhulgas on daam töötanud Maailmapangas, praegu on ta aga haldusjuhtimise ja halduspoliitika professor Tallinna Tehnikaülikoolis.

"Avastamata arvud" Viaplay

Kunstiajaloolane Krista Kodres töötab Kunstiakadeemia professorina ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadurina. 2015. aastal sai ta riikliku teaduspreemia monograafia „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ ning teiste teadustööde eest.

Sotsioloogiaprofessor Ellu Saar pälvis 2014. aastal Eesti teaduspreemia uurimuste tsükli „Hariduslik stratifikatsioon ja elukestev õpe” eest. Õppejõu ning teadlasena on ta on suunanud Eesti sotsioloogia arengut, panustades olulisel määral selle rahvusvahelistumisesse. Saar on töötanud ka Berliinis Max Plancki haridusuuringute instituudi külalisteadlasena.

Ajaloosündmustel põhinevale draamale “Avastamata arvud” (“Hidden Figures”, 2016) saab kaasa elada juba sel laupäeval, 6. jaanuaril kell 21 filmikanalil TV1000 Premium.

KOMMENTEERI!