Neli kunagist suurfilmi, mida ei mäleta enam mitte keegi

 (4)
Neli kunagist suurfilmi, mida ei mäleta enam mitte keegi
"Ajamasin" (2002)Kuvatõmmis

Kui praegu kujuneb mõni film hitiks, siis võime kindlad olla, et paari aasta pärast näeme ka järgesid või mõnda lisaosa, mis saab samasuguseks hitiks, aga nende nelja omaaegse hittfilmi kohta ei saa õnneks või kahjuks sama öelda. Teie ees on neli kunagist suurfilmi, mida ei mäleta enam mitte keegi

1. "Keeristorm" ("Twister", 1996)

Jan de Bont oli 90ndatel üks kuumemaid režissööre, sest tema käe all valmis Keanu Reeves'i 1994. aastal filmistaariks teinud "Kiirus" ("Speed") ja 1996. aasta "Keeristorm" korjas aasta enimteeninud filmide edetabelis teise koha. Kõik tundus ilus, kuid siis tegi Jan de Bont "Kiirus 2", mis ei teeninud piisavalt raha tagasi ning oli üldse hea näide järjest, mis läks küll suuremaks, aga seeläbi ka halvemaks.

Edasi jätkus de Bonti karjäär ainult allamäge: filmid "The Haunting" ja "Lara Croft Tomb Raider: The Cradle of Life" näitasid, et de Bont pole võimeline enam "Kiiruse" poolt seatud latti ületama, vaid pigem suudab ta teha ainult "Keeristormi" stiilis filme ehk õhkõrna karakteristikaga tegelased, aga väga suurejoonelised efektid.

Mõnes mõttes oligi "Keeristorm" de Bonti allakäigutrepi algus, sest kuigi toonaste superstaaridega Helen Hunti ja varalahkunud Bill Paxtoni abil valminud filmi efekte kiideti taevani, siis seda kritiseeriti väga palju sisu ja tühjade karakterite poolest.

Seotud lood:

"Keeristorm" oli küll omal ajal hitt, kuid filmi edu ei aidanud kaasa mitte kuidagi Jan de Bonti, Helen Hunti ega ka Bill Paxtoni karjääridele. Praegu ei mäleta filmist keegi mitte midagi, seda ei tsiteeri keegi ning sellele ei taha keegi järgesid teha, kuigi looduskatastroofid on filmides endiselt teemas: möödunud aasta oktoobris linastus "Magnettorm" ("Geostorm") ning vahepeal on ilmunud veel "Tormi silmas" ("Into The Storm"), "San Andreas" ja muidugi kõigi aegade parima pealkirjaga "Sharknado 5: Global Swarming". 9. märtsil linastub Eesti kinodes absurdselt loll või lausa geniaalne "Orkaanirööv" ("The Hurricane Heist"), mille toob meieni kõige esimese "Kiirete ja vihaste" ning "xXx" režissöör Rob Cohen.

2. "Dinosaurus" ("Dinosaur", 2000)

2000. aasta Walt Disney Picturesi loodud "Dinosaurus" oli niivõrd suur film, et samal aastal valmis ka samanimeline videomäng, mis nüüd näeb muidugi kohutav välja, aga aasta oli siis ka 2000. Ega "Dinosaurus" pole ka ajale hästi vastu pidanud, sest toonane animatsiooni tase oli usutavuse loomise koha pealt veel lapsekingades.

"Dinosaurus" valmis 127.5 miljoni dollariga ning teenis tagasi 349.8 miljonit dollarit. Muidugi tõi raha juurde veel ka videomäng ja mänguasjade müük.

"Dinosaurus" oli kummaline film: tegelastele andsid hääled tundmatud näitlejad, varajase animatsiooni tehnika tõttu nägi see kehv välja, aga teenis ikka piisavalt, et saada viies koht 2000. aasta enimteeninud filmide edetabelis.

Filmile pole tehtud ühtegi järge ja seda ei mäleta enam keegi. See oli ka aeg, mil Disney ei elatunud ainult korra väga edukaks kujunenud animatsioonide järgedest.

3. "Smokey and the Bandit" (1977)

Kunagi oli aeg, mil Burt Reynolds oli maailma suurim filmistaar ja kunagi oli aeg, mil kaskadöör Hal Needham lavastas 1977. aasta hittfilmi Burt Reynoldsi ja Sally Fieldiga peaosades.

Film oli niivõrd edukas, et jäi 1977. aasta edukaimate filmide edetabeli esimese "Star Warsi" järel teisele kohale, aga kui "Star Warsist" sai maailma üks edukamaid filmiseeriaid üldse, siis "Smokey and the Bandit" kadus igavikku: sellele tehti järgedena telefilmid "Bandit Goes Country", "Bandit Bandit", "Beauty and the Bandit" ja "Bandit's Silver Angel", aga 1977. aasta edu jäi selle filmi jaoks viimaseks. 1980. aastal valmis ka "Smokey and the Bandit II", kuid see ei suutnud enam välku pudelisse tabada.

Küll aga jätkus režissöör Hal Needhami edu filmidega "The Cannonball Run" ja "Cannonball Run II".

4. "Ajamasin" ("The Time Machine", 2002)

Loe veel

Legendaarnse kirjaniku H. G. Wellsi lapselapselapse Simon Wellsi lavastatud "Ajamasin" põhineb kaudselt ka H. G. Wellsi samanimelisel romaanil ja 1960. aasta filmiversioonil. Filmil olid olemas kõik elemendid, et olla edukas: režissööri isiklik side materjaliga, staar Guy Pearce ja vanameister Jeremy Irons.

Viisakate efektidega loodud film teenis oma raha tagasi ning oli küllaltki edukas, kuid peale ühele Oscarile kandideerimist kadus film justkui ajalukku. Põhjuseks võis olla ka kriitikute poolne väga vilets vastuvõtt, kes leidsid, et film ei vääri "Ajamasina" nimegi. Pärast 2002. aasta versiooni pole keegi proovinud rohkem ka "Ajamasinat" ekraniseerida.

Õnneks või kahjuks pole Wellsi lavastajakarjäär jalgu alla saanudki. Tema järgmine film "Mars Needs Moms" kukkus samuti kinodes läbi.

Vaata lisaks:
5 filmi, mille olemasolu ei taha nende režissöörid tunnistada.
10 filmimüüti, mida on kõik uskuma jäänud.

KOMMENTEERI!