OTSEBLOGI | Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (HÕFF) sai läbi, kuid alati on järgmine aasta



OTSEBLOGI | Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (HÕFF) sai läbi, kuid alati on järgmine aasta
HÕFFAron Urb / HÕFF

Tonditosinat tähistav Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (HÕFF) alustas reedel punase vaiba lahti rullimisega ning 13. HÕFFi avas postapokalüptiline ülikoolimärul "Märulikool". Festivalil hoidis kolme päeva jooksul kätt pulsil Kinoveebi toimetaja Ra Ragnar Novod ning filmikriitikud Ralf Sauter, Rasmus Rammo ja Helen Schasmin.

HÕFFi festivaliblogi
Ragnar: Helen käis HÕFFil esimest korda. Siit leiate tema muljed. http://www.delfi.ee/article.php?id=81940971
Ragnar: Hilinenud ülevaade HÕFFi teisest ja vahest ka kõige tähtsamast päevast. Vahendas Ralf Sauter. http://www.delfi.ee/article.php?id=81939987
Rasmus: Tõmbasin oma HÕFFile joone alla hoopistükkis Tallinnas - vaatasin kinos hilisõhtusel seansil ära kiidetud õudusfilmi "Kena vaikne kohake". Nii kipub ikka olema, et kui HÕFFil korralik annus õudust on kätte saadud, tekivad tagasi pealinna jõudes võõrutusnähud ja tuleb kiiresti lisa otsida. Järgmise aasta HÕFFil kohtume!
Ragnar: Minu lemmikuteks jäid "Victor Crowley" ja "Malvinaator" ja "Märulikool".
Ragnar: Jõudsin Tallinna. Oli taaskord väga tore festival, mis erines varasematest päris palju. Kuidas ja mismoodi? Sellest juba pikemalt varsti ilmuvates kokkuvõtetes. Aitäh kõigile, kes lugesid ja kaasa elasid!
Ralf: Varsti ilmub ka minu kokkuvõte laupäevast.
Ralf: Oleksin pidanud Rasmust hoiatama, et "Caniba" on nagu väeti jaapanlase katse FaceTime'i kasutada!
Ralf: Minu lemmikud tänavuselt HÕFFilt: "Varjude org", "Nõelapadi", "Victor Crowley", "Vaimude lahkaja" (varsti ka kinodes!) ja mööndustega "Malvinaator".
Ralf: Jõudsin elusalt pealinna tagasi. Soovin tänada kõiki, kes otseblogil ja meie lühiarvustustel silma peal hoidsid. Eriti loodan, et mõnes lugejas tärkas HÕFFi vastu huvi. Tule järgmine aasta julgelt kohale!
Ragnar: Pikaaegse festivali kunstilise juhi Maria Reinupi jaoks jääb 13. HÕFF viimaseks. Üle võtab Anne Vetik.
Ragnar: HÕFFil kuulutati välja sõnavõistlus koostöös Ulmeühinguga, kus otsitakse eestikeelseid vasteid inglisekeelsetele sõnadele nagu slasher.
Rasmus: Minu tänavune edetabel näeb lühidalt välja umbes selline:1. "Victor Crowley"2. "Tegelikult" (lühifilm)3. "Kutsikas"4. "Lihapallimasin 2: Kodoku"5. "Pimeduse tütred"6. "Nõelapadi"7. "Varjude org"8. "Caniba" (jäi pooleli)
Rasmus: Väikses saalis linastus samal ajal "Kuri vaim", oleks pidanud hoopis seda vaatama minema. "Caniba" pani vaataja kannatuse tõsiselt proovile.
Rasmus: Ai, see tuli nüüd tõesti kui välk selgest taevast! "Caniba" oli põhjus, miks täna pikemalt Haapsallu jäin - kauaoodatud ekstreemdokk päris kannibalist. Ekstreemfilm on see kahjuks aga eelkõige selle poolest, et on ekstreemselt halb ja igav. Ülisuured fookusest väljas plaanid filmi peategelasest, kümneminutised vaikusehetked... Kohutav viga!
Ragnar: Väga raske on mõista, miks on "Caniba" HÕFFil. See on liiga eksperimentaalne dokfilm, mis kuulub kuskile friigifilmide programmi. 
Rasmus: "Caniba" on nii igav, et isegi tegelased filmis jäävad magama.
Rasmus: Minu HÕFF lõpeb kohe-kohe dokumentaalfilmiga "Caniba", sest ainus, mis on väljamõeldud õudusest hirmsam, on tõestisündinud õudus (mitte segi ajada õudusega, mis ainult põhineb tõestisündinud lugudel).
Ragnar: Kavatsen HÕFFil võiduka lõpuni olla, kuigi täna jõuan ainult kahele filmile  - "Caniba" ja "Tiigrid ei karda". Kell 17:00 selgub ka publiku valitud lemmikfilm ja lühifilmide võistlusprogrammi võitja, mis pälvib Hõbedase Mélièsi ehk Méliès d'Argent´i ja koos sellega otsepileti Euroopa fantaasiafilmide festivalide föderatsiooni korraldatud lõppvooru, kus selgub Euroopa parim fantaasiafilm, mis saab Kuldse Mélièsi ehk Méliès d’Ori.
Rasmus: Muuseas, HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup hoiatas ette, et ka festivali lõpufilm, mehhiklaste "Tiigrid ei karda", on igati korralik valitud, nii et need, kellel on plaanis Haapsalust varem lahkuda (mina nende hulgas), jäävad millestki heast ilma.
Ragnar: Rääkisin kodumaise lühiõudusfilmi "Karv", mille ühisrahastuskampaania käib praegu Indiegogo platvormil, režissööriga Oskar Lehemaa. Väga sümpaatne inimene, meenutab suhtumise poolest natuke "Kena vaikse kohakese" režissööri John Krasinskit, sest ka tema pole otseselt õudusžanri fänn, aga teab väga hästi, mis teda ja loodetavasti ka teisi hirmutab. "Karv" on body horror film, mis võib meenutada näiteks ka David Cronenbergi õudusfilme. http://www.delfi.ee/article.php?id=81793481
Rasmus: "Kutsika" lavastaja Jonas Govaerts on HÕFFil ka kohal ja vastab publiku küsimustele. Ta küll tunnistab, et tegemist on B-kategooria õudukaga, aga kuna filmi kallal töötas "I, Tonya" operaator, Govaertsi lapsepõlvesõber, näeb see äärmiselt professionaalne välja.
Rasmus: Selgub, et enne "Kutsikat" ("Welp") polnud Belgias 43 aastat ühtki korralikku õudusfilmi olnud. Viimane enne seda oligi "Pimeduse tütred", mida eile HÕFFil nägime. "Kutsikas" on mul vaatamisnimekirjas olnud juba mitu head aastat ning on suurim heameel seda lõpuks just HÕFFil näha. Väga äge slasher, mitte küll üleliia eriline, aga siiski tänavuse festivali programmi arvestades ääretult teretulnud tükk. Võib-olla lõikumisfilmi kohta natuke pikaldane, kuid kui asi käima läheb, siis korralikult jõhker ja põnev.
Ragnar: Rasmusega täiesti nõus. HÕFF on see koht, kus vaadata "Victor Crowley" stiilis filme, sest rahvas elab täpselt õigetel kohtadel kaasa ja Adam Greeni fännid läksid hulluks nö. viimase kaadri peale, kus astus üles esimesest osast tuntud Danielle Harris 
Rasmus: Nonii, "Victor Crowley" (teist korda) nähtud. Tänavuselt festivalilt minu isiklik favoriit, olgugi et see tegelikult selgelt "Hatcheti" seeria halvim sissekanne on. Olen Adam Greeni tegemiste fänn juba mitu-mitu aastat ja "Victor Crowley" on mõeldud just nimelt tema loomingu tulihingelistele austajatele: film on erinevatest viidetest ja sisenaljadest niivõrd täispoogitud, et see võib uut vaatajat lausa häirida. Noh, näiteks võib filmis paaril-kolmel korral Greeni koera nime erinevatelt siltidelt lugeda, samuti on ühe tegelase kohvris Hollistoni kirjaga pusa ("Holliston" on Greeni sitcom). Publik võttis "Victor Crowley" üle ootuste hästi vastu - väga rõõmustav punkt õhtule!
Ragnar: "Victor Crowley" peaks nüüd olema selleaastase HÕFFi esimene aus slasher. Vähemalt eelmised osad seda olid. Ma ei vaadanud filmi kohta midagi ette, mistõttu ei tea, kas pealkiri peaks viitama sellele, et tegu on eellooga. Varasemad osad kandsid pealkirju "Hatchet" 1-3.
Rasmus: Üritasin suurde saali "Victor Crowleyt" vaatama minna, aga sattusin nägema hoopis "Veronica" lõppu. Kindlasti tänase päeva põhifilm, nii palju rahvast pole saalis täna veel olnud. Adam Greeni "Hatcheti" seeria neljas film "Victor Crowley" hakkab aga juba õige pea, paarikümneminutise hilinemisega.
Rasmus: Kartsin, et Ralf on korralikust splätterist rääkima hakanud juba ennatlikult, kuna "Lihapallimasina" esimene pooltund oli selline jaapanilikult veider tragikomöödia, mis on õudusest vähemalt sama kaugel kui Haapsalu Jaapanist. Õnneks tegi film ühel hetkel kannapöörde ja verd lendas sellises koguses, nagu pole ammu näinud. Ilmselt tänavuse HÕFFi veriseim film! Siiski pakub "Lihapallimasin 2" pigem nalja kui šokki, tõeliselt vaatemänguline ja fantaasiarikas veresaun. Seltskonnas vaatamiseks suurepärane.
Helen: Selliste flmide pärast me HÕFFil käimegi. http://www.delfi.ee/article.php?id=81930539
Ragnar: "Veronica" alustab juba 20 minuti pärast. Rasmuse arvustuse leiate siit. http://www.delfi.ee/article.php?id=81586417
Rasmus: Õige pea on publiku ees tänase festivalipäeva ilmselt kõige suurem ja tuntum film, hispaania lavastaja Paco Plaza ("[REC]") tõestisündinud lool põhinev õõvalugu "Veronica". Igati asjalik õudusfilm, mis annab täitsa sellise peavoolu kinolevi taseme välja. Kõik, kes tänavu HÕFFile tulla ei jõudnud, pange kõrva taha - "Veronica" on vabalt saadaval ka Netflixis! Parim koht sedasorti hirmulugude vaatamiseks on siiski kinosaal.
Ralf: Jah, tundub, et ma tõesti seisan üksinda oma jäägitus armastuses "Varjude oru" suhtes! Võimalik, et sellest kujuneb mu lemmikfilm tänavusel festivalil.
Helen: See film annab igavusele ja aeglusele uue tähenduse. http://www.delfi.ee/article.php?id=81930413
Helen: Eile linastunud "Samuraipatsiga detektiiv" on väga jabur, aga sellepärast ka väga nauditav. http://www.delfi.ee/article.php?id=81930331
Ragnar: Üliaeglase "Hagazussa" ajal hakkasid ka silmad kinni vajuma, kuid õnneks suutis Mart Sanderi "Tegelikult" uue energialaksu anda. Rasmus ja mina teeme kohe ka filmist ülevaate. 
Rasmus: Võtan nüüd ka õiguse väikesele puhkepausile: üle kaheksa tunni hõffitamist juba seljataga. "Pimeduse tütarde" seansi ajal, olgugi et film tobenaljakatest hetkedest tulvil, hakkas silm vägisi kinni vajuma. Viktoriin tehtud, kolm täispikka filmi ja üks lühifilm nähtud, õhtul tuleb kaks täispikka veel otsa.
Rasmus: Mart Sanderi lühifilm "Tegelikult" ületab ootusi. Äraütlemata põnev, ägeda atmosfääri ja korraliku näitlejatööga müstiline õuduslugu. Peaosas kunagi superstaarisaates osalenud Toomas Kolk, kes baarimehe rolli valatult sobib. Kiitus tegijatele! (Ära ei saa mainimata jätta ka Sanderi võrratut vuntsi.)
Ralf: Mul hetkel puhkepaus käimas, mõtlesin Kultuurikeskuse ees seisvast food truckist ühe fish & chipsi võtta. Ootan kell 22 algavat "Lihapallimasin 2", sest ühe kreisi jaapani splätterita pole HÕFF mu jaoks täielik...
Ralf: Oleksin pidanud ka "Pimeduse tütreid" vaatama nähtavasti "Hagazussa" asemel, sest aeglases tempos kulgev nõiafilm pani kannatuse proovile. Pärast Robert Eggersi stiilipuhast "The Witchi" ei olnud sel õieti midagi uut ette näidata.
Rasmus: Suures saalis juhatab oma uhiuue lühifilmi sisse Mart Sander, kelle sõnul algasid võtted alles möödunud nädala pühapäeva öösel. Eks näis, kas kiire töö ka vilja on kandnud.
Rasmus: Väikeses saalis sai näha üht väga vahvat 70ndate õudukat nimega "Pimeduse tütred". Kohal oli ka režissöör Harry Kümel, kes selgitas, miks filmi naispeaosatäitjast suurt tähte ei saanud - nimelt oli naine režissööri sõnul liiga intelligentne, hea näitleja peab aga rumalam olema.
Rasmus: "Pimeduse tütred" sissejuhatus Harry Kümeliga
Ralf: Erinevalt Rasmusest olen mina "Varjude orust" üsna vaimustunud. Hüpnootiline ja kummituslik sissevaade üksildasse lapsepõlve. Metsa ära eksimist pole kinolinal ammu kurvastavamalt kujutatud...
Ralf: Ka tänavu müüakse Kultuurikeskuses soodsa hinnaga raamatuid. Ühes letis on ulmekirjanik Indrek Hargla, HÕFFi regulaarne külastaja
Rasmus: "Nõelapadja" stsenarist ja režissöör Deborah Haywood on HÕFFil kohal ning vastab publiku küsimustele. Film on kirjutatud omast kogemusest - naisel oli nooruses valus kokkupuude koolikiusamisega. Filmi peaossa tahtis ta algselt Susan Boyle'i, kuid see plaan kahjuks läbi ei läinud.
Rasmus: Ruttasin "Nõelapatja" ("Pin Cushion") vaatama, kuna olin kavast valesti välja lugenud, et tegemist on eesti filmiga. Nii et imestasin umbes pool tundi, et tegelased täitsa ladusat inglise keelt räägivad ja näitlejate seas ka üks tumedanahaline tütarlaps on... Isegi poestseen tundus olevat justkui kohalikus Rimis filmitud! Piinlik lugu - tegemist on briti filmiga ja küllalt huvitavaga pealekauba. Wesandersonilik režii, iseäralik stiil, tuttavlik süžee.
Rasmus: Ka "Varjude oru" lõpp oli sama tühi kui ülejäänud film. Isegi mitte novellilikku puänti lõpus! Mahavisatud aeg. Võib-olla sai mõni kinosaalis vähemasti lõunauinaku teha - rahustav ja vaikne muusika tukastamist igatahes soosis.
Rasmus: Suures saalis linastub Norra film "Varjude org". Tõeline Skandinaavia film: surmtõsine, aeglane, vaikne. Imekaunid looduskaadrid, kuid sisu on kahjuks lühifilmi jagu... Paarike minust rida eespool mängib telefonis mingit vahvat mängu, ei saa neile seda ette heita.
Ragnar: Võidukas mälumängu meeskond.
Ragnar: Mälumängu võidumeeskond sai siis tõesti pudel viina ja igaüks sai ka raamatu. Minu oli selleks Stephanie Meyeri "Keemik". Ütleme nii et viina ma ootasin, aga seda raamatut kindlasti mitte. 
Rasmus: Teise koha auhinnaks olid viktoriinil bussifirma LuxExpress kinkekaardid. Õnneks on tagasisõidupilet Tallinnasse veel ostmata!
Ralf: Ra Ragnar Novodi tiim küll võitis ülekaalukalt, Rasmus Rammo tiim jäi teiseks. :)
Ralf: Viktoriinis ei läinud küll sama hästi kui eelmistel aastatel. Osa võttis tänavu 12 võistkonda. Minu tiim jäi neljandaks... Noh, kes teab, mis aastal asutati Eesti Kinematografistide Liit?
Ragnar: Ralfi muljed HÕFFi esimesest päevast! http://www.delfi.ee/article.php?id=81925495
Ragnar: Täna linastub kell 17:30 "Hagazussa", mille kohta kirjutas Eesti Päevalehes Keiu Virro http://www.delfi.ee/article.php?id=81812523
Ragnar: HÕFFi avapäeva galerii http://www.delfi.ee/article.php?id=81925381
Ragnar: Praegu linastub HÕFFil film, mis pole nõrganärvilistele. http://www.delfi.ee/article.php?id=81925385
Ragnar: Laupäeval kell 22:00 linastub "[Rec]", "[Rec] 2" ja "[Rec] 3: Genesis" režissöör Paco Plaza psühholoogiline õudusfilm "Veronica". http://www.delfi.ee/article.php?id=81586417
Ragnar: Argentiina film "Malvinaator" pole üldse see, mida keegi võiks pealkirja järgi eeldada. See pole "Terminaatori" paroodia, vaid täielik B-kategooria filmide stiilis paroodia Falklandi sõja aadressil, mis ühel hetkel muutus ka kummaliseks koletisefilmiks ja ka odavaks kaiju-filmiks, mis nägi siiski hämmastav välja. 
Rasmus: Silmailuks lööb teoses kaasa ka Margot Robbie kadunud teisik, kelle sarnasust menuka näitlejannaga hetkekski varjata ei üritata. http://www.delfi.ee/article.php?id=81924109
Ralf: Kiitus avafilmi "Märulikool" tegijatele! Väga vinge kujutlusvõimega tehtud film täis värvikaid detaile. Omapärane variatsioon spagetivesternist.
Ragnar: Enn Eesmaa filmimälestusi võikski kuulama jääda. Praegu just anti HÕFFi tänuauhind legendaarsele Eesti filmisaatele "Jupiter".
Ragnar: Intervjuu HÕFFi avafilmi režissööriga. Film pole veel alanud, sest nagu ikka jagub festivalil väikseid viivitusi. http://www.delfi.ee/article.php?id=81871539
Ralf: Parim osa HÕFFist on muidugi paljude tuttavate nägemine, keda muul ajal aastas ei pruugigi kohata. Üks sõber tõi mulle Alice Cooperi vinüüli! Kes Aktuaalset Kaamerat vaatas, nägi seda võib-olla mu käte vahel...
Ragnar: Tänavune festivalifookus langes flaami õudusfilmidele. http://www.delfi.ee/article.php?id=81589183
Ragnar: Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival annab tänuauhinna ligemale 21 aastat ETV ekraanil olnud saatesarjale "Jupiter". http://www.delfi.ee/article.php?id=81779703
Ragnar: Mart Sanderi "Juhuslik nimetaja" jõudis ka Kinoveebi 10 üllatavalt hea 2017. aasta filmi hulka. http://www.delfi.ee/article.php?id=78955450
Ralf: Mina nägin mullu Mart Sanderi eelmist õudusfilmi "Juhuslik nimetaja" ja pean tõdema, et see oli üllatavalt atmosfääriline meelelahutaja. Seetõttu ootan ka tema uusima šedöövri nägemist...
Ragnar: Festivalil linastub ka Mart Sanderi uus lühifilm. Eelmisel aastal linastus HÕFFil ka Sanderi täispikk žanrifilm "Juhuslik nimetaja". "Tegelikult" linastub laupäeval kell 19.45 filmi "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke" ees.http://www.delfi.ee/article.php?id=81852155
Ralf: Üks asi, mida ma armastan Haapsalu Kultuurikeskuse juures, kus seansid toimuvad: suitsuruum on kohe suure saali kõrval ja selle vastas pakutakse terve päev otsa soodsa hinnaga sooja toitu. Ei pea siit lahkumagi!
Ralf: Igal aastal meeldib mulle HÕFFi ajal jälgida, kas on toimunud mingisuguseid uuendusi. Tänavu mängib Haapsalu Kultuurikeskuses muusikat DJ, kes on grimeeritud skeletiks. Sealsamas lähedal värvitakse näod ära kõigil, kes tahavad HÕFFi puhul saada zombiks või deemoniks.

KOMMENTEERI!