Parima jõulufilmi "Visa hing" peaosas oleks peaaegu olnud hoopis teine näitleja



Parima jõulufilmi "Visa hing" peaosas oleks peaaegu olnud hoopis teine näitleja
"VIsa hing"Foto: Vida Press

Parimaks jõulufilmiks nimetatud 1988. aasta "Visa hing" on ajatu klassika, millele plaanitakse juba viiendat järge, kuid paljud ei tea, kui keeruline oli filmi saamislugu, keda taheti tegelikult peaossa ja mis oli see üks õnnetus, mistõttu oleks "Visa hing" peaaegu tegemata jäänud.

Brian Abramsi raamatus "Die Hard: An Oral History" vaatleb autor, kuidas täpselt valmis 80ndate parim märulifilm (ja võib-olla kõigi aegade parim üldse) "Visa hing" ("Die Hard").

"Visa hing" põhineb Roderick Thorpi 1979. aasta romaanil "Nothing Lasts Forever", mis oli omakorda järg Thorpi 1966. aasta romaanile "The Detective", mille põhjal valmis Frank Sinatraga peaosas ka 1968. aastal filmiadaptsioon. Filmiõiguste omanik 20th Century Fox oli "Nothing Lasts Forever" filmiadaptsiooni ette valmistades sunnitud pakkuma peaosalise rolli ka Sinatrale, kuid laulja keeldus.

Edasi ehitati film ümber järjena Arnold Schwarzeneggeri 1985. aasta märulile "Commando", kuid Schwarzenegger ei tundnud samuti filmi vastu huvi. Imelik mõelda, et Bruce Willise asemel oleks võinud John McClane'i kehastada Sinatra või Schwarzenegger. Film liikus niiviisi käest kätte ning kirjutati kogu aeg ümber. Isegi pealkiri "Die Hard" sündis palju hiljem ning toona komöödianäitlejana tuntud Willis polnud stuudio jaoks ammugi mitte esimene valik.

Seotud lood:

Raamatus tuuakse välja mitmeid sündmustekeeriseid, mis eelnesid filmi üliedukale linastumisele, aga vahest üks põnevamaid on see, mis juhtus "Visa hinge" stsenaristiga. Jeb Stuart oli toona võlgades ja töötas korraga mitme stsenaariumi kallal. "Nothing Lasts Forever" polnud romaanina just kõige rõõmsam - peategelane ja tema tütar surevad lõpus. See oli ka põhjus, miks Fox filmi kohe töösse ei andnud, sest nad lihtsalt ei näinud, miks peaks keegi sellist filmi vaatama minema.

"Visa hing" Foto: Vida Press

Loe veel

Praegu on raske ette kujutada "Visa hinge", kus McClane ja tema väike tütar surevad. Stuarti ülesanne oligi muuta film meelelahutuslikumaks ja vaatajasõbralikumaks. See oli tema jaoks raske, sest töötas korraga nelja stsenaariumi kallal.

Ühel õhtul hüppas Stuart enne stuudiossse kirjutama naasmist kodust läbi, et lapsed magama panna ja korra ka oma naist näha. Selle asemel läks ta naisega tülli ja tormas vabandust palumata kodust välja. Stuart sõitis tagasi stuudio poole ja ainuke, millele suutis mõelda oli see, et naisel oli õigus ja ta käitus kohutavalt. Sel hetkel kukkus tema ees sõitnud veoautost välja külmakast ning Stuart oli kindel, et nüüd juhtub kohutav autoõnnetus. Õnneks oli külmakast tühi ja auto sõitis sellest lihtsalt üle.

Sellel hetkel mõistis Stuart, et "Visa hing" on 30-aastasest mehest, kes oleks pidanud oma naise ees vabandama, kuid ei saanud seda teha, sest terroristid segasid vahele.

Teine huvitav koht on see, kuidas film sai endale nime. Legendaarne produtsent Joel Silver ("Matrixi" triloogia, "Surmarelva" ja "Kiskja" filmid) kinnitas Stuartile, et filmi nimeks saab "Die Hard", kuid idee sündis hoopis "Surmarelva" stsenaristi Shane Blacki ("Head tüübid", uus "Kiskja" film) peas.

"Die Hard" oli varalahkunud Tony Scotti filmi "Viimane skaut" ("The Last Boy Scout") esialgne pealkiri. Filmile loo kirjutanud Shane Black oli seda maininud ka Silverile ja nii saigi üks kõige paremaid märuleid endale nime ning tänu külmakastile õnnestus see üldse ekraanile tuua.

Loe lisaks:
"Visa hinge" ja "Kiskja" režissöör: Superkangelasefilme teevad fašistid.
Tõelised meestekad: 10 filmi, mida peaks nägema iga mees.