TOP 15 | 2017. aasta parimad filmiplakatid



TOP 15 | 2017. aasta parimad filmiplakatid
2017 a. filmiplakatite koorekiht.Fotokollaaž

Valik eelmisel aastal enim tähelepanu pälvinud plakateid.

KONG: PEALUU SAAR (Kong: Skull Island)

Japside ülimalt ekspressiivne visioon. Veidi üllatav, aga kogu see pildil kujutatud kirev krempel on filmis näha ka päriselt.


LADY BIRD (Lady Bird)

Õnnestunult kinni püütud näoilme, mis peegeldab hilisele noorukieale iseloomulikku hingetormi, samal ajal liigse melodramaatilisusega vinti mitte liiga üle keerates.


EMA! (Mother!)

Põgusal pilguheidul täiesti keskpärane tulemus, mitte midagi erilist. Plakatist ammutatav visuaalne mõnu avaldub alles poseeriva tütarlapse näonaha lähemal uurimisel.



JÄLLE ÜKS VÕMM-KRIIMSILM! (Another Wolf Cop)

Järjekordne hüsteeriline politseiparoodia, seekord pole tögamise märklauaks keegi muu kui Sylvester Stallone.



AHVIDE PLANEEDI SÕDA (War for the Planet of the Apes)

Seotud lood:

Täiuslikult taotletud ja saavutatud üllatusmoment: ootuspärase karvase, higise ja testosteroonist tilkuva kontsepsi asemel näeme midagi väga sensuaalset ja õrna.



THOR: RAGNAROK

Kui otsustada pelgalt värvilahenduse ja Marveli tegelaste asetuse põhjal, võiks selles plakatis näha Warner Bros stuudio flaierit, mis kutsub kinnistele tantraseksikursustele. Ei, ei ole kade meel. Äge on. Ausõna.


OBIT

Selgelt plakatikunstnike siseringinali. Või isegi subliimne sõnum miinus-viis-prillidega varustatud ja Muhu mustriga vesti pakitud kunstirüütlilt. Anarhia! Mäss! Rahvas, relvile!
Millest jutt käib? Aga sellest, et plakatil kasutatud Helvetica font on plaktikunstis mitteamelikult keelatud, et mitte öelda bännitud.


Loe veel

BLADE RUNNER 2049

Lihtne, raugelt primitiivne, julgelt tsentrist välja lükatud fookus. Kurat küll. See, kes kunagi ütles, et lihtsuses peitub võlu, peaks saama kannu õlut. Või isegi kaks.


TULNUKAS: COVENANT (Alien: Covenant)

Õõv. Äng. Surmaorgia. Tuhanded ja tuhanded inimkonna alateadvuse pimedatesse tagatubadesse peitu pugenud surmahirmu sädemed on kokku kogutud sellese kujutisse ning kogu kupatus on korralikult leegitsema õhutatud. Jube. Jube ilus.



PLAHVATUSLIK BLOND (Atomic Blonde)

2017. aasta menukamaid märulipõnevikke, kuhu on pikitud spioonid, revolutsioon, palgamõrtsukad, pidev turnimine elu ja surma piiril – ja joonistatud plakat? Tõesti? Kas niisugune kunstiline lähenemine kannab välja kogu filmi raskuse? Nagu näha, siis ilmselt küll. Isegi lõdva randmega. Väga stiilne. Ja mõjuv.



PALGAMÕRVARI IHUKAITSJA (The Hitman's Bodyguard)

Maitsekas paroodiamaiguline kummardus ühele teisele, tänaseks aegade hämarusse vajunud ihukaitsjale. Te ikka mäletate seda põnevuseseemnekesega vürtsitatud pisarakiskumisfilmi, kus trummi lõid Whitney Houston ja too imelik mees Veemaailmast? Jah, olid ajad, olid majad. Aga tagasi teemasse. Geniaalne plakat, vihjab korraga huumorile, põnevusele ning Hollywoodi toitumisahela tipus olevatele A-nimekirja osatäitjatele. Perfecto!



IT

See on alatu mäng inimese närvikeeltel. Kõik komponendid on mängus: hull kloun, pimedus, süütu nolk, õel õhupall ja muidugi teadmine, et see õhupallistseen mängiti ju tegelikult läbi 1990. aastal esilinastanud miniseriaalis. Oh jummel, ja see oli nii õudne! Ausalt, nii head plakatid tuleks ära keelata. Ilma naljata.



JOHN WICK 2 (John Wick: Chapter 2)

Pole midagi öelda, täiesti roogitav kujundus. Möllu kui palju . Kutsub ja intrigeerib. Nagu peabki. Mida ei saa ka kõige parema tahtmise juures väita filmi esimese osa plakati kohta. Sest see oli igav nagu vanatüdruku kummimantli rinnatasku sisu.



ÄMBLIKMEES: KOJUTULEK (Spider-Man: Homecoming)

Tavaliselt on Ämblikmehe plakatid täis hüppamist, kargamist, turnimist, ronimist ja muid füüsiliselt väsitavaid tegevusi. Nüüd aga põmaki 180-kraadine pööre ja me näeme heas vormis, lõdvestunud kangelast lihtsalt niisama lösutamas, lebotamas, molutamas ja aega killimas. Õhus leviteerub positiivne sõnum: kojutulek on mõnus, kodus on hea, kodus on turvaline. Kuskil pole ühtegi kurikaela. Elu on tšill.


SEE TULEB ÖÖSEL (It Comes at Night)

Tuleb tunnistada, et plakat sunnib kõigepealt kukalt kratsima: mis kuramus see nüüd on? Kass, ööpimedus, salapärane ”miski” – see lõhnab kuidagi õuduka järele? Või ei? Aga äkki on midagi niisama väga head? Nojah, ühesõnaga kibeled, mis sa kibeled, lõpptulemusena lööd ikka käega ja lunastad pileti. Ning kinosaali tehisöös lööb helendama ekraan. Osav kunstiline lahendus, väga osav.

KOMMENTEERI!