7 rütmikat fakti kolm Oscarit võitnud filmi “Whiplash” kohta


7 rütmikat fakti kolm Oscarit võitnud filmi “Whiplash” kohta
"Whiplash"Viaplay

Kolm Oscarit võitnud “Whiplash” (2014) on lugu noore muusiku kinnisideest murda džässmuusikute absoluutsesse tippu, saatjaks piire kompiv halastamatu õpetaja. Otsisime välja seitse rütmikat fakti reklaamivabasse internetitelevisiooni Viaplay jõudnud linateosest, mis hoiab portaalis IMDB kõigi aegade parimate filmide edetabelis hetkel 45. kohta.

1. Kuigi filmis ei ole kunagi lihtne teeselda autentset pillimängu, tegi peategelast kehastanud Miles Teller praktiliselt kõik trummistseenid ise. Nimelt on hiljuti 30-aastaseks saanud näitleja olnud trummar pool oma elueast. Kuid andeka džässtrummari mängimine pole mingi meelakkumine ning seepärast tuli tal rolli harjutada neli tundi päevas ja nii kolm korda nädalas. Filmi toimetaja Tom Crossi hinnangul on ilmselt 99% trummistseenidest näitleja enda mängitud, heliribas võib aga umbes 40% ulatuses kuulda Telleri trummisoolosid.

"Whiplash" Viaplay
Seotud lood:

2. Nii peategelane Teller kui elitaarse džässbändi dirigenti mänginud J.K. Simmons said “Whiplashi” filmimise ajal tõsiseid vigastusi. Näiteks stseen, kus Teller murrab laval oma kiusliku õpetaja sõna otseses mõttes maha, päädis Simmonsile kahe ribi murdumisega. See ohverdus oli aga vaeva väärt, sest 2015. aastal võitis Simmons rolli eest “Whiplashis” Oscari. Samuti olid reaalsed Simmonsi kõrvakiilud peategelasele, mis paistab korduvate duublite tõttu välja ka Telleri punetavast näost.

3. Veri trummidel kuulub nii mõneski stseenis tõepoolest peaosalisele Mike Tellerile. Vaatamata oma trummarikogemusele tekitas intensiivse mängimine talle veritsevaid ville, kuna ta pidi näitama jõulist ja ebatavalist löökriistade käsitsemist nagu džässile kohane. Pole ka midagi imestada, sest režissöör käskis võtetel Telleril jätkata oma trummisoolodega autentsuse huvides seni, kuni ta jõuab täieliku kurnatuseni.

"Whiplash" Viaplay

4. “Whiplash” tehti esmakordselt hoopis 13-minutise lühifilmina, kuna polnud raha pikema linateose tegemiseks. 2013. aastal võideti sellega kuulsal Sundance’i filmifestivalil žürii auhind ning siis tuli ka rahastus täispika mängufilmi tegemiseks. 107 minuti pikkune linateos võeti üles filmi tavapärast tootmistempot arvestades valguskiirusel: 19 või teistel andmetel 24 päevaga. Kogu protsessile kulus üksnes 10 nädalat, sest “Whiplash” oli plaanitud Sundance’i avafilmiks aasta hiljem ning siis tuli parima draama tiitel nii auväärt žüriilt kui ka publikult.

5. Maineka Shafferi konservatooriumi džässorkestri liikmeid mängisid filmis päris muusikud, mitte näitlejad. Miles Telleri taustamuusikud olid muusikatudengid või noored elukutselised pillimehed, keda varem pole kinoekraanidel nähtud. See paistab filmis välja ka taustajõudude hirmunud nägudest stseenides, kus halastamatu õpetaja Simmons röögib või peategelast tooliga viskab. Simmonsil endal on muusikaalane haridus ning ta on töötanud ka pianistina.

"Whiplash" Viaplay

6. “Whiplash” on inspireeritud tänavu “La La Landi” eest Oscari võitnud režissööri Damien Chazelle enda keskkooliaegsetest üleelamistest. Nimelt oli selles koolis orkestrijuht, keda Chazelle pidas “väga hirmutavaks”. Samas ei läinud reaalne õpetaja oma füüsiliste ja verbaalsete rünnakutega nii kaugele kui Simmonsi tegelaskuju “Whiplashis”.

7. “Whiplash” on kõige vähem teeninud film, mis on alates 1990. aastast parima filmi Oscarile nomineeritud. Märtsiks 2015 oli linateos kogunud USAs tulu 13 miljonit dollarit, kuid samas oli ka filmi eelarve üksnes 3,3 miljonit dollarit, nii et kasumimarginaal pole paha. Parima filmi tiitlit USA Filmiakadeemialt siiski ei tulnud, kuid see-eest võideti Oscareid kokku kolm: parima meeskõrvalosa, montaaži ja heli miksimise eest.

KOMMENTEERI!