FAKTID | 30 seika, mida sa "Visa hinge" kohta ei teadnud



Die Hard,  Visa hing, 1988, Bruce Willis
"Visa hing" ("Die Hard, 1988)"Foto: Vida Press

Me oleme kirjutanud "Visa hinge" telgitagustest, jõulufilmi staatusest, kirjutanud plaanimisjärgus olevast kuuendast osast ja teinud isegi blogi seda vaadates, aga nüüd on aeg üle vaadata mõned fakti, mida sa ei pruukinud filmi tausta kohta teada.

1. Filmil on kirjanduslik taust

Kui arvad, et mingi Hollywoodi märulifilmide fänn tuli sellele loole lihsalt niisama, siis eksid, sest “Visa hing” põhineb Roderick Thropi 1979. aastal ilmunud raamatul “Nothing Lasts Forever”, mis on järg 1966. aastal ilmunud romaanile “The Detective”. 2013. aastal anti ka Thropi raamatute kordustrükk välja “Visa hinge” 25. sünnipäeva auks.

2. Roderick Thorpi sai inspiratsiooni aga filmist

Ka Throp ei tulnud ideele lihtsalt niisama. Tema ammutas omakorda inspiratsiooni John Guillermini 1974. aastal ilmunud katastrooffilmist “The Towering Inferno”. Peale filmi nägi Thorp unes meest, kes jooksis pilvelõhkujas ja keda ajasid taga hambuni relvastatud mehed. Ühel hetkel otsustas Throp mõtted paberile panna ja sellest saigi järg teosele “The Detective", mille põhjal valmis Frank Sinatraga peaosas ka 1968. aastal ka filmiadaptsioon.

3. Esmaõigus John McClaine’i osale oli Frank Sinatral

Kuna Sintara mängis “The Detective’is” tähtsat rolli, siis pakuti talle esimesena John McClane’i osa. Mõistagi otsustas tollal 73-aastane mees rollist loobuda.

Seotud lood:

4. Bruce Willis ja Sinatra olid samas filmis

Filmis “The First Deadly Sin” astub Willis uksest sisse, kui Sinatra ruumist lahkub. Willise nimi ei ole kuskil kirjas ja teda näeb vaid hetkeks, kuid asi seegi. Võib-olla see oli saatus, sest see oli Willise esimene ekraaniroll.

5. Esialgu pidi filmis mängima hoopis Clint Eastwood

Algselt omas Clint Eastwood õiguseid filmile, mis plaaniti teha “Nothing Lasts Forever” romaani põhjal.

6. “Visa hing” ei ole “Komando” järg

See üks populaarsemaid jutte fännilehekülgedel, et “Visa hing” on justkui Arnold Schwarzeneggeri 1985. aasta märulil “Komando” ("Commando") järg, mis kunagi valmis ei saanud. See aga ei vasta tõele, sest film põhineb ikkagi Roderick Thropi raamatul "Nothing Lasts Forever”. "Komando" ja "Visa hinge" stsenarist Stephen de Souza kirjutas küll versiooni "Komando 2" stsenaariumist, milles Schwarzeneggeri tegelaskuju John Matrix tungib kõrghoonesse, aga see ongi kahe filmi ainuke sarnasus - mõlemas on kõrghoone.

Loe veel

"Visa hing" ("Die Hard", 1988) Foto: Vida Press

7. Bruce Willis polnud isegi filmistuudio kolmas valik

Filmistuudio teadis, et kui nad tahavad, et filmi saadaks suur edu, peavad nad valima staari, kes kuulub Hollywoodi eliidi hulka. Niisiis pakuti filmirolli Sylvester Stallone’ile, Harrison Fordile, Robert De Nirole, Charles Bronsonile, Nick Nolte’ile, Mel Gibsonile, Richard Gere’ile, Don Johnsonile, Burt Reynoldsile ja isegi Richard Dean Andersonile (MacGyver). Kõik lükkasid aga rolli tagasi.

8. Bruce Willist peeti komöödianäitlejaks

“Visa hinge” tegijatel polnud Bruce Willise enda vastu midagi. Teda lihtsalt peeti komöödianäitlejaks, kes sobib pigem naljafilmidesse. Kui filmi saatis edu, sai Willisest hoopis märulistaar ja talle hakati taolisi rolle rohkem pakkuma.

9. Esialgu polnud Bruce Willis isegi filmipostril

Kuna filmitegijad polnud kindlad, kas rahva arust on Willis üldse mingi tegija, välditi esmastel postritel tema näo näitamist. Selle asemel oli plakatil näha hoopis pilvelõhkuja Nakatomi Plaza. Alles siis kui film hakkas populaarsust koguma, tekkisid postritele ka Willise nägu.

10. Bruce Willisele maksti filmi eest viis miljonit dollarit

Olenemata ebakindlusest, kas Willis üldse filmiga hakkama saab, pistis ta rolli eest taskusse viis miljonit dollarit. Sellel ajal oli see suur summa, mida nägid ainult Hollywoodi tippnäitlejad.

11. Willis soovitas filmitegijatele, et tema naist võiks kehastada Bonnie Bedelia

Vaevalt, et tema oma rolli eest 5 miljonit sai.

12. Bruce Willise nõustmise kasuks mängis Cybill Shepardi rasedus

Kuna Willis ja Shepard mõlemad mängisid telesarjas “Partnerid”, siis ei lubanud produtsent Glenn Caron Willist ära. Kuna Cybill Shepard jäi aga rasedaks ja seda ei saanud kuidagi telesarja sisuga kokku viia, otsustati teha 11-nädalane paus ja Willis sai võtta John McClane’i osa vastu.

13. Hans Gruberi osa pakuti alguses Sam Neillile

Kuna Neill lükkas pakkumise tagasi ja kuna rollijaotaja oli vaimustatud Alan Rickmanist, siis pakuti osa talle.

"Visa hing" ("Die Hard", 1988) Foto: Vida Press

14. “Visa hing” oli Alan Rickmanile esimene mängufilm

Kuigi Rickman kehastas oma osa hästi ja tundis end nagu kala vees, siis tegelikult oli see tema jaoks esimene kord mängida täispikas mängufilmis.

15. Režissöör John McTiernan keeldus esialgu filmist

Ja mitte ainult ühel korral, vaid lausa mitmel. Ta tõi põhjuseks filmi liigse küünilisuse.

16. McTiernan näeb filmi kui Shakespeare’likku lugu

Esialguses stsenaariumi toimub tegevus kolme päeva vältel, kuid McTiernan oli vaimustatud Shakespeare’i “Suveöö unenäost” ja käis peale, et kogu lugu peaks toimuma ühel õhtul.

17. Nakatomi Plaza tegelik nimi on Fox Plaza

Jah, see on olemas ja see on 20th Century Foxi peakorter. Filmitegijad otsustasid, et nende enda kontor on parim koht filmi lavastamiseks. Samuti oli hoone samal ajal ehitamisjärgus, mistõttu sobis see ideaalselt filmimispaigaks.

18. Ruum, milles pantvange hoiti, pidigi välja nägema nagu Frank Lloyd Wright’i Fallingwater

Sel ajal ostsid paljud Jaapani suurfirmad Ameerikasse kinnisvara. Seetõttu pidi Nakatami korporatsiooni peakorteri fuajee välja nägema iseloomulik.

19. Aknast paistev panoraamvaade linnale ei ole päris

Illusiooni loob hoopis 116-meetrine maal. See tehti ülima täpsusega ja sellele olid lisatud ka valgustid, liikuvad autod jne.

20. Filmi edu lõi soodsa pinnase jätkule

Lisaks järgmistele osadele toodeti ka videomänge ja koomikseid.

21. John McClane’i kukkumine ventilatsioonišahti oli õnnetus

Stseenis, milles John McClane hüüpab liftišahti, pidi kaskadöör tegelikult haarama esimesest ventilaatorist, kuid ta kukkus hoopis šahti. Kuna kaader nägi väga tõeline ja isegi veidi hirmus välja, otsustas monteerija Frank J. Urioste see filmi sisse jätta.

"Visa hing" ("Die Hard", 1988) Foto: Vida Press

22. Alan Rickmani surmastseen oli samuti küllaltki hirmuäratav

Vähemasti RIckmani jaoks. Et Rickmani kukkumine pilvelõhkujast näeks tõeline välja, pidi ta päriselt sealt alla kukkuma. Niisiis langes ta kuus meetrit kaskadöörist kinni hoides. Mõlemad maandusid õhukotile. Kuna Rickman pidi välja nägema aga tõepoolest ehmatanud, lükati ta alla veidi varem, kui ta arvas.

23. Bruce Willis sai filmimise ajal püsiva kuulmiskahjustuse

Kuna režissöör John McTiernan tahtis, et kõik tunduks võimalikult realistlik, kasutati mängurelvi, mis tegid suhteliselt kõva häält. Ühes stseenis kasutas Willis relva kõrvale liiga lähedal ja seetõttu sai ta vasak kõrv korralikult kahjustada.

24. Müra ei meeldinud ka Alan Rickmanile

Rickmani jaoks oli relvast tulistamine niivõrd ebamugav, et ta võpatas iga kord. Seetõttu lõigati tulistamise hetkel kohe Rickmani näolt ära, et see kaadrisse ei jääks.

25. Gruberi ameerika aktsent tekitas ainult probleeme

Stseen, milles Rickman sulandub pantvangide sekka ja mängib ühte kannatajatest, oli stsenarist Steve de Souza idee. Režissöör McTiernan ei olnud aga Rickmani aktsendiga lõpuni rahul. Tema arust kostus Rickmani aktsent vaatamata pingutustele liialt inglisepärasena. Niisiis filmiti stseeni kolm korda, aga McTiernan ei jäänud ikka rahule.

26. Hans Gruberi saksa keel on suures osas suvaline mula

Samuti polnud suurem osa Gruberi pundist sakslased. Küll aga sündis Bruce Willis Lääne-Saksamaal, sest tema isa on ameeriklane, aga ema on sakslane.

27. Bruce Willis kasutas kummijalgu

Kuna osades stseenides jooksis Willise kehastatud John McClane klaasikildudel, kandis Willis ohutuse mõttes kummist jalgu. Mõnedes stseenides võib seda isegi märgata, kui tähelepanelikult jälgida.

"Visa hing" ("Die Hard", 1988) Foto: Vida Press

28. John McClane’i räpane ja higist ning verest läbi imbunud maika on muuseumis vaatamiseks

2007. aastal annetas Willis oma räpase ja higist ning verest läbi imbunud maika Smithsonianis asuvale Ameerika ajaloomuuseumile.

29. Lausest “Yippee-ki-yay, motherf*cker!” sai filmi tõmbenumber

Lause oli lihtne, kuid mingil põhjusel jäi see kõlama. See võitis vaatajate südamed. Samuti kasutati seda järgmistes “Visa hinge” osades.

30. Selle lause mõtles välja Bruce Willis niisama nalja pärast

Willis ütles 2013. aastal antud intervjuus, et tahtis lihtsalt filmitegijaid tögada ja ta poleks ealeski uskunud, et see lause jäetakse filmi sisse.

Vaata lisaks:
5 kriitikute poolt vihatud filmi, mida publik palavalt armastab.
Palun aitab: 10 näitlejat, kes peaksid ameti maha panema.

Allikas: mentalfloss.com