Mängufilm "Mihkel" toob Eesti publikuni filmidest "X-mehed" ja "Blade Runner 2049" tuntud näitleja Tómas Lemarquisi


Neljapäeval, 18. oktoobril jõuab kinodesse Eesti-Islandi ühistööna valminud mängufilm “Mihkel”, mis räägib kiirelt rikastumise soovist läbi kahtlase narkoäri. Seoses esilinastusega tuleb Eestisse mitmes tuntud Hollywoodi filmis kaasa teinud ja rahvusvaheliselt tunnustatud Islandi näitleja Tómas Lemarquis.

Lemarquis’i sõnul oli ta üks esimesi näitlejaid, kes selle filmiga liitus, kuna lavastaja Ari Alexander Magnusson on tema hea tuttav. “Kuna film põhineb tõsielul, siis Ari ei soovinud filmi päris samasuguseid tüüpe nagu nad reaalselt olid. Ta soovis, et minu tegelaskuju, Bobo, oleks sümpaatsem, realistlikum,” meenutas ta.

Nimelt põhineb Islandi režissööri ja stsenaristi Ari Alexander Magnussoni mängufilm tõestisündinud lool. Filmi lugu saab alguse Nõukogude Liidu lagunemise järel, kui elu Narvas jääb soiku. Piirlinnas kasvanud Mihkel ja Vera unistavad aga paremast ja õnnelikumast elust ning on selle nimel valmis paljuks. Noormees nõustub vastu võtma oma lapsepõlvesõbra Igori pakutud ahvatlevalt tulusa tööotsa, mille käigus tal tuleb Islandile narkootikume toimetada. Esmapilgul lihtne plaan võtab aga peagi eluohtliku pöörde.

Eestlastest peaosalisi kehastavad Kaspar Velberg ja Pääru Oja, kelle kohta jagub islandlasel vaid kiidusõnu. “Mind hämmastas nende pühendumus ja töökus,” kommenteeris Lemarquis. “Eriti nende füüsiline valmisolek. Näiteks Pääru, kelle tegelane filmis järjest haigemaks jääb. Stseen, kus Pääru oksendab, oli tehtud päriselt,” kinnitas ta.

Seotud lood:

Küsimusele, millise kogemuse ta “Mihklist” sai, vastas Lemarquis, et iga uut tegelast kehastades, õpid ka ise alati midagi uut. “Näiteks uimastite maailmaga polnud ma varem kokku puutunud. Alati on mingi eelarvamused, mis rolli tehes võivad kaduda. Ebamugavate teemadega tegelemine pole lihtna ja kerge on neid kõrvale heita. Selle filmi puhul ma kogesin, et ka sõltuvusel on põhjused, ka sõltlastel on inimlikum pool,” muljetas Lemarquis.

Suurema osa rollidest on Tómas Lemarquis teinud viimastel aastatel väljaspool Islandit. Kodumaises filmis mängis ta enne “Mihklit” viimati aastal 2009. Järgmine linateos, kus teda näha saab, on sõjadraama “Waiting for Anya”, mille peaosades on Oscari võitja Anjelica Huston (“Prizzi’s Honor”, “The Royal Tennenbaums”) ja Jean Reno (“Leon”, “Ronin”) ning õuduskomöödia “Dreamland” Juliette Lewisega (“Natural Born Killers”, “Cape Fear”). Viimases mängib ta vampiiri.

Lemarquis on mänginud muuhulgas tegelast nimega Caliban tuntud koomiksifilmis “X-mehed: Apokalüpsis” ning kaasa löönud Hollywoodi suure-eelarvelises järjes “Blade Runner 2049”, mille peaosades olid Hollywoodi tähed Ryan Gosling ja Harrison Ford. Mehe filmograafiasse kuuluvad muuhulgas ka kultuslik ulmefilm “Snowpiercer” ning “3 Days to Kill”, mille peaosas oli Kevin Costner.

Islandil ja Prantsusmaal üles kasvanud näitleja on õppinud Reykjavíki kaunite kunstide koolis ning Pariisis asuvas teatrikoolis Cours Florent, kus tema klassikaaslaseks oli tuntud Prantsuse näitleja Audrey Tautou. Lemarquis tegi sel aastal kaasa ka Rumeenia režissööri Adina Pintilie skandaalses dokudraamas “Ära puutu mind” (“Touch Me Not”), mis võitis tänavusel Berliini filmifestivalil peaauhinna ehk Kuldkaru.

Loe veel

Filmi peaosades on lisaks Tómas Lemarquis’le teinegi tuntud Islandi näitleja Atli Rafn Sigurðsson ("Hobustest ja inimetest"). Eestist on kandvatesse rollidesse valitud noorema põlvkonna silmapaistvamad näitlejad Pääru Oja ("Põrgu Jaan", "Viimased", "Luuraja ja luuletaja", "1944") ning Kaspar Velberg ("Polaarpoiss", "1944"). Kõrvalosadesse on samuti kaasatud Eesti näitlejad ning filmi tehniline grupp koosneb siinse filmiala paremikust. Kaasa teevad Maiken Schmidt, Maarja Jakobson, Ivo Uukkivi, Rein Oja ja Marko Matvere. Eesti võtetel töötas filmi kunstnikuna Eugen Tamberg ja konsultantidena tunnustatud stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis.

Filmi Eesti kaastootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, kelle mängufilmid "Klass" (2007), "Mina olin siin" (2008), "Polli päevikud" (2010), "Hella W“ (2011), "Eestlanna Pariisis" (2012), "Kertu" (2013), "Teesklejad" (2016) ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud "Seltsimees laps“ (2018) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis.

Filmi produtsendid on Kristinn Thorarson, Leifur Dagfinsson,Fridrik Thor Fridriksson, Egil Odegard, Evelin Penttilä ja Riina Sildos. Filmi tootjad on Truenorth (Island), Amrion Production (Eesti), Evil Doghouse Productions AS (Norra). Eestis rahastasid filmi tootmist Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ning Ida-Viru Filmifond.

KOMMENTEERI!