Alates sellest, kui “Visa hing” 1988. aasta suvel(!) välja tuli, on arutletud, on’s see jõulufilm või lihtsalt meeldejääv märul. Kuigi tuliseid pooldajaid on mõlemal poolel, räägivad faktid enda eest. Igal aastal vaadatakse miljonites (päriselt ka!) kodudes jõuluajal, kuidas valges maikas pereisa kogemata kombel kurjuse vastu võitleb.

Põhjuseid, miks see ikkagi just jõulufilm on, leiab muidugi rohkesti. Alates sellest, et filmis näidatakse surnud terroristi kehastuses jõuluvana, kuni selleni, et peategelase naise nimi on Holly.

Peaosatäitja Bruce Willis ajas küll 2018. aastal sõrad vastu ja väitis, et "Visa hing" ei ole jõulufilm, aga filmi režissöör John McTiernan tegi mullu igihaljas arutelus vahekokkuvõtte, andes jõulufilmi-teooria pooldajatele tugeva argumendi - autori seisukoha. Ta nimelt kirjeldas, KUIDAS täpselt ta “Visast hingest” (kogemata) jõulufilmi tegi.

Lihtne mees tahtmatult kurjuse vastu võitlemas

McTiernan kirjeldas, kuidas ta mõtles "Visa hinge" kallale asudes kuulsast jõulufilmist “It’s a Wonderful Life”, kus peakangelane George Bailey seisab kapitalistliku kurjuse vastu. Tiernan tahtis piltlikult öeldes George Baileyle relva pihku pista (ja lasta tal klaasikildudes kümmelda). Ja tema kangelane ei pidanud olema raudsete närvidega musklimägi, nagu tolle aja märulites tavaks, nagu seda olid Schwarzenegger ja Stallone. Ei, see pidi olema just lihtne mees, kes peab kitsikuses kangelaseks kehastuma.

“Tahtsin teha just sellist filmi, kus sohver palub vabandust, et pole varem limusiini juhtinud ja kangelane ütleb vastu: “Pole lugu. Mina pole varem limusiinis sõitnud.” Lihtne inimene,” kirjeldas McTiernan. “

Just see ongi lavastaja sõnul “Visa hinge” võlu. “Kõik filmi tegijad said ülesandest ühtmoodi aru. See ei olnud lihtsalt kahte lehte lahmav veri ja kogu muu möll. Tegu oli sisulise hea ja kurja võitlusega. Nii saigi sellest see, mis ta on. Me ei kavatsenud teha jõulufilmi. Aga teadmisest, mida me tahame öelda, saime sisse sellise õhina, et kukkuski välja jõulufilm.”

Nii jõuabki "Visa hing" regulaarselt parimaid jõulufilme koondavatesse edetabelitesse. Loodetavasti ei kurvasta see Bruce Willist.

Aga kuidas jõudis see üllatavalt nunnu autoritahtega lugu Eesti inimeste jõululauale verivorsti kõrvale?

"Visa hinge" on ikka leidnud ja leiab tänavugi TV3 jõuluõhtu telekavast. Miks nii?

"Inimesed armastavad jõulupühi ja vast paljuski tänu sellele, et tegemist on traditsiooniga, mis meie segasesse maailma veidigi kindlust ja meelerahu loob. Kuigi muster: pere-kuusk-piparkoogid-kingid on läbi ja lõhki tuttav ja etteaimatav, on see ometi nii oodatud, turvaline ja mõnus. Seega on igati tore, et ka TV3 on sisse seadnud oma jõuluaja-traditsioonid ehk jõulukino-kava, milles on aastaid olnud kindel koht nii “Üksinda kodus” kui ka “Visa hing” filmidel," vastas TV3 turundus- ja kommunikatsioonijuht Annely Adermann küsimusele, miks just 24. detsembri õhtu "Visale hingele" reserveeritud on.

Adermann kinnitas, et mõlemaid filme oodatakse ja absoluutselt igal aastal on need ülipopulaarsed.

"Seda filmimaratoni ootab, muie suunurgas, alati ka TV3 enda rahvas, kusjuures oleme seda ikka lustlikult tähistanud - viimati näiteks temaatiliste näomaskide ja küpsistega," rääkis Adermann.

TV3 on "Visa hinge" näidanud juba 14 aastat ja näitab ka edaspidi!

Esmakordselt jõudis “Visa hing”  jõuluajal TV3 eetrisse aastal 2007, mis tähendab, et tänavu saame tähistada 14. jõulu Bruce Willist imetledes.

"Võimalik, et aastate eest plaanis programmidirektor need filmid detsembrisse loogilisel põhjusel - et jaguks nii pühadetundelist vaatamist kogu perele kui ka samas midagi haaravat neile, keda kogu jõuludega kaasnev külmaks jätab või hoopiski tüüdanud on. Just nii nagu ka pühadelaual on piparkook ja verivost sõbralikult kõrvuti, on ka Kevini ja John McClane’i kooslus rahvale armsaks saanud. Seega võib kindel olla, et need vanad tuttavad külastavad meid jõuluajal kindlasti edaspidigi!" lubas Adermann.