Nende peamine sõnum oli, et maailm ei vaataks Vladimir Putini tegevust vaikides pealt.

Filmirežissöörid on juba kaheksa aastat saatnud rahvusvahelistele festivalidele filme, kus näitavad sõja reaalsust pärast Venemaa esialgset sissetungi 2014. aastal. Nüüd, kui olukord on võtnud veelgi verisema pöörde, palutakse abi kolleegidelt üle kogu maailma.

Režissöör Oleh Sentsov (“Rhino”, “Numbers”): “Putin ei tee nalja. See on täiemahuline sõda. See on väljakutse kogu demokraatlikule maailmale. Me ei kaitse ainult oma maad, me seisame vastu türannia pealetungile. Aeg murelik olla on möödas. Nüüd on aeg võidelda tõe ja vabaduse eest

Režissöör Valentyn Vasyanovych (“Reflection”, “Atlantis”): Jah, ma jään Kiievisse. Tahan olla nende seas, kes teavad, kuhu nad etniliselt, kultuuriliselt ja poliitiliselt kuuluvad. Tahan olla nende seas, kes ise kogevad seda, millest ma hiljem filme teen. Tahan olla osa jõust, mis aitab hävitada kurjuse impeeriumi.

Režissöör Maryna Er Gorbach (“Klondike”): Armsad kolleegid, filmitegijad, poliitikud, opositsiooniliidrid: iga minut, mille võrra tõelised otsused viibivad, maksab elusid, praegu Ukrainas, hiljem ka mujal. Maailma turvalisus on Ukraina sõjaväe kätes. Olge vaprad ja otsusekindlad, toetage Ukraina poliitikuid. Tehke seda oma laste tuleviku huvides!

Ukraina Filmiakadeemia ja Odessa Filmifestivali tegevjuht Anna Machukh: Venemaa on läinud nii kaugele, et tagasiteed enam pole. Tema teod on andestamatud ja neid ei unustata iial. Ukraina vajab rahvusvahelist tuge rohkem kui iial varem. Mitte ainult toetusavaldusi ja mure väljendamist, vaid tegusid. Praegu ei ole enam võimalik pead liiva alla peita. On aeg võtta vastutusele. Venemaa alustas sõda Ukraina vastu ja homme võib ta juba olla teie ukse taga.

Režissöör Nataliia Vorozhbyt (“Bad Roads”): Pesin näo, mu ema küpsetas kotlette. Võtsime kaasa toolid, küünlad ja vee, ja läksime keldrisse. Lubasin oma tütrel vanduda, sest tal oli hirm. Lugesime uudistest, kuidas Vene väed Kiievit piiravad. Minu Kiievit. Mu eksabikaasa läks sõjaväkke. Elame keset Euroopat, 21. sajandil, Ukrainas. Meie lähimad naabrid on Poola, Ungari. Slovakkia, Balti riigid ja Rumeenia. Kaugel pole ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia - sinna saab autoga sõita. See ei ole ainult meie sõda; see mõjutab kõiki eurooplasi. See võib meie maailma hävitada. Teie osalus, toetus ja abi on hetkel väga vajalikud, nagu ka teie kõned, meeleavaldused, raha, relvad ja sanktsioonid. Kutsun maailma üles Putini Venemaa vastu ühinema ja võitma.

Režissöör Iryna Tsilyk (“The Earth Is Blue as an Orange”): Noh, nüüd näeme Venemaa fašismi tõelist palet. Vene diktaator on sisse tunginud. Paljud ärkasid täna hommikul Kiievis, Dnipros, Harkivis, Odessas ja teistes linnades plahvatuste, sireenide peale. Vene ja Valgevene tankid on meie riigis. Meid pommitatakse erinevates strateegilistes punktides. Palju inimesi on saanud surma ja vigastada.

Ukraina hakkab vastu. Ma usun, et see on Putini ja Vene impeeriumi lõpu algus. Ja ma usun Ukrainlastesse: meie relvajõud võitlevad ja kaitsevad meie maad ja väärikust. Aga loomulikult vajame me kõikvõimalikku abi, mida tsiviliseeritud maailm saab pakkuda. On oluline mõista, et Venemaa neofüürer ja miljonid hääletud, leplikud inimesed on alustanud sõda mitte ainult Ukraina, vaid kogu Euroopa ja läänemaailma vastu.

Toetuse all ei pea ma silmas ainult sanktsioone või teisi meie liitlaste juhtide tegevusi. Me vajame ka info-alast tuge. On oluline mõista, et Putin on loonud endale peeglite kuningriigi, kus musta nimetatakse valgeks ja vastupidi. Me peame Vene propagandale vastu seisma. Ja see tähendab igaüht teist, sõbrad. Paistab, et Ukraina on maailma tähelepanu keskpunktis. Aga vaja on veel enamat. Ma tean, et venelased ei peata oma füürerit, aga tsiviliseeritud maailm suudaks seda teha, sest meilgi on selleks vajalikud vahendid ja relvad. Mis peamine: ärge vaadake vaikides pealt, kuidas leviaatan meid alla neelab. Teie riik võib olla järgmine, kes ette jääb.

Režissöör Nariman Aliev (“Homeward”): Ukraina võitleb oma vabaduse eest ja õiguse eest vabadusele. Ukraina võitleb Vene Föderatsiooniga, mille isud on hullunud ja imperialistlikud. Millel pole enam piinlik minna kallale suveräänsele riigile kogu maailma silme all, ilma igasuguse õiguse või põhjuseta. Me vajame teie tuge ja abi: sõjalist, majanduslikku, informatsioonilist. Ma palun kõiki, kellel pole ükskõik, Vene agressiooni vastu sõna võtta, meelt avaldada. Minge oma kodulinnas väljakutele ja avaldage oma juhtidele survet, et nad Ukrainat aitaksid. Saate ka ise raha annetada, et Ukrainat kaitsta, et sõda järgmisena teieni ei jõuaks. Ma õhutan režissööre, näitlejaid, muusikuid ja teisi kunstiinimesi ütlema ei Vene agressioonile Ukrainas. Nimetame seda õige nimega - Venemaa on Ukraina vastu sõjas. Teil kõigil on mõjujõud ja võimalus väikeste ohverduste abil aidata. Milleks meile hääl, kui me kardame seda kasutada kurjuse vastu ja süütute inimeste kaitsmiseks kannatuste eest?

Jaga
Kommentaarid