Mängufilmid “Kõrb” ja “Tagurpidi torn” jõuavad kinosaalis ka nägemis- ja kuulmispuudega inimesteni

Rakenduses MovieReading on peatselt veel kahe kodumaise filmi vaegnägijate kirjeldustõlked ja ka vaegkuuljate subtiitrid, mis teevad Kadri Kõusaare ja Jaak Kilmi uusimad linateosed nägemis- ning kuulmispuudega inimestele kättesaadavaks filmi kinodes esilinastumise päevast alates.

Juba sellel nädalal kinodesse jõudev Kadri Kõusaare mängufilm “Kõrb” ning aprilli lõpul ekraanidele tulev Jaak Kilmi põnevik “Tagurpidi torn”, annavad nägemispuudega ja vaegkuuljatest kinosõpradele võimaluse uuteks filmielamusteks.

MovieReading rakendus annab võimaluse kirjeldus- või vaegkuuljate subtiitrid alla laadida ja see sünkroniseerib end filmis toimunuga, mis annab võimaluse filmi sisu paremini kinosaalis jälgida ja sellele kaasa elad.

Jacob Rosin (Eesti Pimedate Liidu Juht ja ligipääsetavuse konsultant) ütleb, et on selle uudise üle väga rõõmus. “Ligipääsetavate, kirjeldustõlkega filmide kättesaadavus on olnud filmivaldkonnas üks suuremaid probleeme. Kui nägija on harjunud, et läheb talle sobival ajal kinno ja naudib linateost, siis nägemispuudega inimene seda nii lihtsalt teha ei saa,” lisab ta. “Rõõm on aga sellest, et nüüd on Eestis MovieReading rakendus, mille abil filmidele ja nende kirjeldustõlkele ligi pääseb. Kui uued Eesti filmid sinna lisanduvad, on see vaid rõõm.”

Movie Readingu abil saab materjalid kätte hetkega. “Rakenduses tuleb kasutajal vaid soovitud filmi kirjeldustõlge alla laadida ja käivitada. Seejärel kuulab telefon kinos või kodukinos mängiva filmi heli ja sünkroniseerib telefonist mängiva kirjeldustõlke filmi käiguga. Nii saab nägemispuudega inimene kasutada kõrvaklappi, kuulates kirjeldustõlget ilma teisi segamata.”

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine Külliki Boda lisab, et kuulmislangusega inimestel on väga hea meel, et on loodud filmi "Kõrb" ja “Tagurpidi torn” kirjeldavad subtiitrid. “Need on MovieReadingu äpis - nii saab vaadata filmi ja lugeda ka abistavat teksti telefonist. Ilma helide kirjelduseta jäävad kuulmislangusega inimestele arusaamatuks mitmed emotsioonid - miks tegelane võpatas, millised on loodushääled, mis peitub laulusõnades,” selgitab Külli.

Kuulmislangusega inimesi on Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene - seega umbes 200 000 inimest.

Mängufilmi “Tagurpidi Torn” produtsent Evelin Penttilä sõnul on nende jaoks oluline, et “Tagurpidi Torni” saaksid vaadata kõik Eesti noored. “Mul on väga hea meel, et tehnoloogia võimaldab täna ka nägemis- ja kuulmispuudega vaatajatel koos kõikide teistega kinolevi faasis seda nautida. Selge on see, et filmis esilekerkivate teemadega võitlevad absoluutselt kõik. Loodetavasti saab sellest õige pea standard, et värsked Eesti filmid jõuavad kinolevisse koos MovieReading lahendusega,” selgitab Evelin.

"Tagurpidi torn"

Jaak Kilmi põnevik “Tagurpidi torn” räägib laste suvest unises alevikus, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tehases. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus - mis on õige ja mis on vale?

"Kõrb"

Kadri Kõusaare film “Kõrb” räägib loo Rootsi fotoajakirjanikust Ingridist, kes olles töölähetusel apokalüptilisel – inimestest ja seadustest hüljatud Siinail, võetakse rühma Palestiina meeste poolt pantvangi ja peidetakse kõrbesse. Üks jõugu liikmetest, Ali, pöörab Ingridile aina enam tähelepanu ning peagi areneb lähedusest välja võimatuna näiv armulugu. Riskantne suhe ei jää märkamata jõugu juhil Moussal, kes kahtlustab, et armumine võib tuua kaasa reetmise. Moussa paranoiline käitumine muudab olukorra aina keerulisemaks ning järjest küsitavamaks muutub, kas Ingridil üldse õnnestub eluga pääseda.

“Kõrb” jõuab kinodesse alates 25. märtsist ning “Tagurpidi torn” 29. aprillist.