Kas „Uhkuse ja eelarvamuse“ paarisuhe ikka on tänapäeva mõistes eluterve? Terapeut annab hinnangu
Youtube'i kanalil Cinema Therapy analüüsivad terapeut Jonathan Decker, režissöör Alan Seawright ja kanali toimetaja-produtsent Megan Seawright paarisuhte tervise seisukohalt 2005. aasta filmi „Uhkus ja eelarvamus“ (“Pride and Prejudice“, režissöör Joe Wright) Keira Knightley ja Matthew Macfadyeniga peosades.
Nad arutlevad, kas ja miks Elizabethi ja Darcy suhe toimib ja vaatajale meeldib ja kui eluterve see suhe on.
Eksperdid võrdlevad filmi (ja laiendatult, raamatut) naljaviluks 2008. aastal kinolinale jõudnud „Videviku“- sarjaga, kus peategelaste vahel on põhimõtteliselt sarnane dünaamika, kus alustatakse negatiivse esmamulje pinnalt, kuid sündmuste käigus kujuneb vaenulikust suhtest armastus. See on üks tuntumaid kinotroope (inglise keeles trope, sisuliselt viisakas sõna klišee kohta).
Miks selline dünaamika töötab „Uhkuses ja eelarvamuses“ See miks see „Videvikus“ ei tööta?
Terapeut Jonathan nendib, et Darcy on alguses Elizabethi vastu ebaviisakas, ütleb talle halvasti, samamoodi, nagu Edward kohtleb Bellat. „Ja meile ei meeldi „Videvik“, aga „Uhkus ja eelarvamus“ meeldib. Nii et milles seisneb erinevus?“ küsib ta.
Üheks põhiteguriks on see, et ehkki Nii Elizabeth kui ka Darcy on uhked, on nad lõpuks võimelised oma uhkuses järeleandmisi tegema. Kui Darcy teeb Elizabethile upsaka ja solvava ning pisendava abieluettepaneku, saab ta Elizabethi vastusest aru, et on käitunud valesti (ajades lahku Elizabethi õe ja oma sõbra, kes olid areldi teineteist leidmas), ja see hetk paneb aluse tema arengule ja muutumisele. Kusjuures ta ei muutu selleks, et Elizabethi õnnelikuks teha, vaid talle tundub, et see on õige asi, mida teha.
Saate produtsent Megan lisab, et Darcy saab siin aru: „Ma ei ole see mees, kelleks ma ennast pidasin, ma pean seda parandama.“
Terapeut llisab, et Darcy tahab muutuda ja tehtut parandada, aga mitte sellks, et Elizabethi südant võita. Ta muidugi loodab, et võidab. Aga ta saab aru, et seda on vaja teha.
Vastukaaluks „Videviku“ Edward püsib kogu filmisarjas suhteliselt muutumatu, ta tagab Bellat armastades teda omada ja kontrollida.
Lisaks analüüsivad nad stseeni filmi lõpuosas, kus Elizabeth ja Darcy udusel nõmmel teineteise suunas astuvad.
Alan Seawright juhib tähelepanu: „Meile tundub, et see on näitleja enesekindel „väekõnnak“, aga tegelikult on see režissööri ja helilooja enesekindlus ja „väekõnnak“. See on otsus: „Ma lasen sellel üüratupikal igaval kaadril rahulikult lahti rulluda ja Dario Marianellil (helilooja) panna teid sellesse mehesse ära armuma.“”
Järgnevas aga peitub jälle üks „Uhkuse ja eelarvamuse“ plusse. Pärast seda enesekindlat kõnnakut ei ole Darcy bravuurikas, vaid tasakaalukas ja lugupidav. Ta ei ürita survet avaldada ega oma armastust peale suruda, vaid austab Elisabethi otsust.
Peategelased on suure osa filmist olnud uhkuse ja eelarvamuste küüsis, ja siin ei aja nad uhkus taga, vaid tunnistvad mõlemad oma vigu ja otsustavad neid parandada. Ja sellepärast see lugu „töötab“. Ikka veel.
Veel rõhutas terapeut, et on erinevus, kas teha kõike teise inimese nimel, et seda inimest endale võita ja teha kõike teise inimese nimel, et ta oleks õnnelik. „Ja see ongi tõeline armastus: ma tahan, et sa õnnelik oleksid. Mida iganes see siis sinu jaoks tähendab. Ma tahan seda sinu jaoks, sest see on mulle olulisem kui ma ise. Kedagi teist iseenda asemele seada on ebaterve, aga kellegi õnne enda omast olulisemaks seada võib olla väga kaunis.“
Ja põhjus, miks „Videviku“ lugu sama hästi ei toimi? Terapeut toob välja, et Edward on välja ilmudes kohe täiuslik, ta ei muutu eriti, ta patroniseerib Bellat ja üritab teda kontrollida. Ja Bella lepib sellega. Elizabeth ei lepiks iial. Ja ehkki Darcy on alguses üsna samasugune, siis tema areneb ja muutub loo käigus, tehes seda realistlikult ja usutavalt. „Kusjuures muudatus ei ole suur. Tema põhimõtted jäävad laias laastus samasks. Aga ta vabaneb arusaamast, et tema vaatenurk on ainuke õige vaatenurk. Ja sellest piisab.“
Kogu saadet saab vaadata siit:
