Aastaid Tartuffi meeskonnas projektijuht ja peakorraldaja olnud Agnes Nurme, praeguse nimega Agnes Joyet meenutab, et intsident toimus aastal 2014, mil Tartuffi kavas oli kaks Iisraeli filmi. Palestiina filme kavas polnud, küll aga korraldati fotonäitus, mille teemaks oli Palestiina laste õigused ja mille avamisele eelnes vestlusring.

„Osalesin sellel vestlusringil, olen ise vabatahtlikuna Palestiinas tegutsenud ja hiljemgi Palestiinaga seotuks jäänud. Ja ikka ju oled kriitilisem agressori suhtes kui ohvri suhtes. Ja rääkides isiklikust kogemusest, oled ka avatum ja emotsionaalsem. Teine rääkija oli ajaloo-politoloogia valdkonna inimene. Juba vestluse ajal tundus, et üks kuulaja niheles natuke liiga palju ja oli natuke liiga häiritud sellest, mis me rääkisime.“

Järgmisel hommikul sai ta telefonikõne kapost, kutsuti kohvile. Keegi oli teinud kaebuse, et avalikus ruumis toimus sellisel teemal selline vestlus. „Mõtlesin, et vaat kui tore, pakutakse kohvi.“

„Läksin siis kohale, ja rääkisin ametnikuga. Oli meeldiv vestlus, sain tund aega rääkida oma mõtetest sel teemal.“ Mingeid etteheiteid või ettekirjutusi talle ei tehtud. „Küllap neil on kohustus reageerida, kui keegi kaebab. Aga kohvi ei pakutudki. Ära minnes mõtlesin, et oot-oot, väga tore, aga kuhu mu kohv jäi.“

Siiski pole tal sellest vestlusest midagi ebameeldivat meeles. Palestiinale toetust avaldada ei ole ju keelatud, kuid Joyet oletab, et ehk oli kaebaja probleemiks, et vestlusringis puudus selge Iisraeli poole esindaja. „Aga Iisraeli poolt esindas Tartuffil kaks filmi, Palestiina filme meil kavas polnud.“

Kokkuvõtteks leiab Joyet, et Tartuffi eesmärk ongi alati olnud natuke teravaid teemasid käsitleda ja aeg-ajalt on need ka kellelegi ette jäänud. „Niisama toredaid filme saab ju igaüks ise Netflixist vaadata.“

Kinoveebi filmisoovitusi tänavuselt Tartuffilt loe SIIT.