1. Valed relvad

Piraadifilmide esimeses osas "Musta pärli needus" püüavad Norringtoni mehed Sparrow (Johnny Depp) kinni, kuid kuna ta oli just päästnud Elizabethi uppumissurmast, siis tekib väike segadus, et kas tuntud piraat nüüd vangikongi heita või vabaks lasta. Tekkinud segaduses võtab Sparrow Elizabethi pantvangi ning põgeneb eriti suurejoonelisel viisil. Norringtoni sõdurid üritavad tema pihta tulistada, kuid oma relvi kordagi seejuures laadimata. See on viga, sest relvi, mis ei vajanud pärast iga kuuli tulistamist laadimist, hakati kasutama alles hiljem Ameerika kodusõjas.

2. Orlando Bloomi tätoveering

Esimese osa kinoversioonis oli ühes kaadris selgelt näha Orlando Bloomi haldjakeelset tätoveeringut, mille lasi näitleja koos teiste kaasnäitlejatega teha "Sõrmuste isanda" võtetel. Tolkieni fantaasiaromaanidel põhinenud triloogia viimane osa ilmus "Kariibi mere piraatide" esimese osaga samal aastal ning ju siis keegi ei tulnud tõesti selle peale, et tätoveering kaadrist eemaldada.

3. Meeskonnaliige kaadris

Videos on täpselt 1 minuti ja 35 sekundi juures näha, et Sparrow selja tagant paistab kauboi kaabuga mees, kes mitte kuidagi ei sobi üldisesse pilti: valge särk ja valge kaabu. Tegu on kaadrisse jäänud meeskonnaliikmega ning tõenäoliselt arvati, et keegi ei pane tähele seda 3 sekundi jooksul mööduvat viga.

4. Hõljuv lamp

Kui Jack, Will ja kogu nende kaaskond käisid teises osas Tia Dalma jutul, et leida Davy Jones, paistab ühel hetkel laevas olles nende selja tagant õhus hõljuv lamp, mida hoiab käsi, mis ei paikne parasjagu mitte ühegi keha küljes. Tõenäoliselt unustati see lihtsalt digitaalselt eemaldada.

5. Vale lõõtspill

Kui arvestada, et "Kariibi mere piraatide" filmid leiavad aset piraatide kuldajastul (1650ndad kuni 1730ndad), siis ei tohiks teise osa suurejoonelises baarikakluse taustal kohe kindlasti kõlada akordioni sugulane kontsertiina, mis hakkas levima alles 1830ndatel.

6. Valed rattajäljed

Videos on selgelt näha, et mudas olevad jäljed ei jätnud maha hobukaarik, vaid mõni palju tänapäevasem masin, mida näiteks kasutati võtetel.