„See on film inimestest, keda on mõjutanud propaganda“, ütles režissöör. „Pärast selle filmi tegemist mõistan ma ise ka paremini, mis Venemaal toimub, miks inimesed toetavad valitsust ja poliitsüsteemi, mis tegutseb nende ja nende laste vastu.“

Okhapkina, kes on üles kasvanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist, peab sellest ajast pärinevat mõttemaailma sürreaalseks. Ta otsis oma filmile kohta, kus see sürreaalsus kõige ehedamalt välja paistab ja leidis tööstuslinna Apatitõ, Euroopa ühe suurima keemiatööstuse keskuse.

„Inimesi kasutatakse nagu toorainet“, ütles Okhapkina. „Kui sind kehutatakse midagi tegema süsteemile, siis kaob su isiksus. Lapsed jäetakse riikliku süsteemi hooleks, kes vormib süsteemile kuulekaid inimesi, ühtlasi asendab lastele perekonda.“

Karlovy Varys võistlevad parima dokumentaalfilmi auhinnale 10 filmi, mis valiti välja enam kui 700 maailma esilinastust taotleva filmi hulgast.

„Meile on see väga suur au“, rääkis produtsent Riho Västrik. „Alustada oma filmiga A-klassi festivalil on iga produtsendi unistus.“

Filmi tootis Vesilind OÜ, koostöös Läti filmistuudioga VFS Films. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Läti Rahvuslik Filmifond.