Edisoni kehastab ülemaailmselt tuntud Benedict Cumberbatch ("Sherlock", "Star Trek: Otse pimedusse"), Westinghouse'i rolli on endale võtnud Michael Shannon ("Sööst", "Nugade peal"), Nikola Teslana astub üles Nicholas Hoult ning Samuel Insullina Ämblikmees Tom Holland. Kuna tegemist on päriselul põhineva filmiga, otsustasime välja uurida, kui suurel määral ekraanil nähtu tõele vastab.

1. Edisoni iseloom

Filmis näeme, et suurleiutaja ei olnud just kuigi meeldiv ja paljudele hoopis ebasümpaatne. See vastas tõele ka päriselus. Edison oli väidetavalt võimatult kangekaelne ja egoistlik. Insener Franklin Pope, kelle juures Edison kord peatus, tõdes, et leiutajale ei olnud oluline see, kuidas ta võitis, vaid see, et ta võitis. Teda kirjeldatakse kui arrogantset oportunisti, kelle teelt meelsamini eemale hoiti kui vastu hakati.

2. Edisoni ja Westinghouse'i kohtumine

"Voolusõjas" näeme stseeni kahe gigandi põgusast kohtumisest Chicago World's Fairil, kus Westinghouse on äsja saanud võimaluse varustada vooluga laada kroonijuveel, City of Light ehk valguse linn. Päriselus ei kohtunud kaks meest tegelikult kunagi, ehkki pidasid tihedat õelutsevat kirjavahetust ning pidasid rahvuslike ajalehtede kaanelugudes ägedaid duelle.

3. Vahelduvvoolu ohud

Üks filmi võikamatest stseenidest on seik, kus Edison, püüdes tõestada vahelduvvoolu ohtlikkust, hukkab hobuse talle elektrišoki andes. Vahelduvvoolu süsteemil oli nimelt alalisvooluga võrreldes kõrgem pinge. See vastab täielikult tõele ning lisaks hobustele hukkas Edison elektrilöögiga ka näiteks hulkuvaid koeri. Selle katse tagajärjel tekkis nii mitmelgi mõte, et kui elektri abil on võimalik loomi valutult hukata, võib sarnane asi ka inimeste peal töötada. Filmis näeme, kuidas voolusõjast morjendatud Edison aitab sündida esimesel elektritoolil ning pakub välja lahendusi, kuidas seda kõige humaansemalt teha. Tema abi ainus tingimus on see, et elektritoolil kasutataks kindlasti Westinghouse'i alalisvoolu generaatoreid. Viimane ei vasta aga absoluutselt tõele, vastupidi. Nii moraalselt korrumpeerunud, kui ta ka polnud, ei olnud Edison kunagi nõus aitama kaasa relvade või muul moel inimeste elu ohustavate leiutiste sündimisele.

4. Nikola Tesla

Serblasest leiutaja ja futurist Tesla väärib täpselt sama palju, kui mitte rohkemgi tunnustust kui Edison ja Westinghouse, ent filmis jäi tema portreteerimine napiks. "Voolusõjas" näeme teda valiva, enese eest äärmiselt head hoolt kandva mehena, kellel küllalt väike tähelepanuvõime oli. Kahe eelmainitud suurmehe kõrval võis see temast küll üsnagi ekstsentrilise pildi maalida, ent päriselu Tesla oli veelgi suurem pilvedes hõljuja. Tema kohta on öeldud, et tihtipeale hülgas ta ettevõtmised, mis ta äsja alustanud oli ja huvitus palju rohkem näiteks tuvidest ja pisikutest.

5. Edison ja liikuvad pildid

Filmi lõpus näeme Edisoni keskendumas hoopiski oma kinetograafile ja -skoobile. Sellega vihjatakse, et just tema on tulevaste "liikuvate piltide", ehk filmikaamera leiutaja, ent see pole tõsi. Kindlas järjestuses liikuvate piltide salvestamiseks ei kasutatud mitte tema leiutisi. Tegelikult antakse selles vallas tunnustust just Louis Le Prince'ile, keda paljud Kinematograafia isaks nimetavad. Paraku jäi mees enne oma leiutise patenteerimist teadmata kadunuks. Küll aga mõtles Edison välja kinetoskoobi abil valguse liigutamise üle tselluloidfilmi. Kuigi revolutsiooniline, võimaldas tema väljamõeldu vaid ühel inimesel korraga läbi pisikese augu lõpp-produkti vaadata.

Treilerit "Voolusõjale" vaata siit: