Värske dokumentaali „Apollo 11“ ainetel: kummutame vandenõulaste viis suurimat väidet
1969. aasta 20. juulil vaatas ligikaudu 530 miljonit silmapaari, kuidas Neil Armstrong tegi ajalugu ja astus esimese inimesena Kuule. Pea sama kaua on hulk inimesi väitnud, et Kuule maandumine oli lavastus ning võidujooks kosmosesse USA moodus Nõukogude Liit pankrotti viia. Kuidas siis ikkagi oli?
Watergate´i skandaali järgses usaldamatuse keskkonnas tekkis kiirelt hulk inimesi, kes arvasid, et ameeriklased ei käinud tegelikult Kuul ja see kõik oli lavastatud mõnes filmistuudios.
Vaatajaid kosmose realistliku kujutamisega rabanud Stanley Kubricku „2001: Kosmoseodüsseia" võitis 1969. aastal parimate eriefektide Oscari, mistõttu pidasid paljud vandenõuteoreetikut teda Kuu-maandumise lavastajaks.
Kuna 11. juulil esilinastub kanalil TV3 Film üks parimaid Kuule jõudmisest tehtud dokumentaale - „Apollo 11" (2019) -, siis analüüsime vandenõuteoreetikute viit levinuimat väidet ja NASA teadlaste vastuseid kosmose võidujooksu osas.
1. USA lipp lehvis, aga Kuul pole tuult
Üks põhilisi vandenõuteoreetikute väiteid, miks missiooni fotod ei saa olla Kuul tehtud.
NASA: Kuul pole tõepoolest tuult ning longus rippuvast lipust poleks saanud ilusaid pilte. Seetõttu lõime spetsiaalsed lipud, mille ülaosas oli horisontaalne varras, mis lippu üleval hoidis. Kuna Apollo 11 astronautidel ei õnnestunud varrast täies pikkuses välja tõmmata, jäid lipu sisse kortsud, mis meenutasid tuules tekkivat lainetust.
2. Kuul tehtud fotodel pole näha tähti
Kui kuul pole atmosfääri ega pilvi, siis miks pole fotodel tähti näha?
NASA: Sellele teab vastust igaüks, kes kunagi fotoaparaati kasutanud. Astronaudid kasutasid lühikese säriajaga kaameraid, millega jäid nende heledad, valgust peegeldavad skafandrid ja päevavalguses kuu pind hästi näha, kuid oluliselt tuhmimad tähed ei joonistunud välja. Kui paned öösel terrassil tule põlema ja üritad ses valguses tähti pildistada, on see samuti keeruline.
3. Astronaudid poleks üle elanud kosmose kiirgust
Maakera ümbritseb Van Alleni kiirgusvöönd. 3mm alumiiniumiga kaetud satelliit saab aastas umbes 25 siiverti ühiku jagu radiatsioonkiirgust. Inimesele on surmav juba 5 siivertit.
NASA: seda võiks võrrelda sütel käimisega. Kui tulistele sütele seisma jääd, saad tõepoolest kõrvetada. Kui aga söeraja kiirelt läbid, ei juhtu sinuga midagi. Kuule jõudmiseks vajaliku kiiruse (25 000 km/h) juures veetsid astronaudid kiirgusvööndis vaid 52,8 minutit, mille juures omastati umbes 0,0114 siivertit kiirgust. 12 päevase missiooni jooksul said nad umbes sama palju kiirgust kui röntgenpildi tegemisel.
4. Tolmkuivale kuupinnale ei jää jälgi
Neil Armstrongi jalajälg saab nii selge olla vaid niiskel liival, Kuul aga vett pole.
NASA: Kuu tolm ehk regoliit on tegelikult peene pulber, mis näeb mikroskoobi all välja justkui vulkaaniline tuhk. See koosneb Kuud pommitanud meteoriitide ja lagunenud kivide jäänustest. Liiv on vee ja atmosfääri mõjul kulunud väga siledaks, mistõttu ei hakka see kuivana kokku. Kuu pinnase moodustavad osakesed on aga karedad. Neid saab väga hästi kokku suruda ja Kuu vaakumi tõttu hoiavad nad vormi väga hästi.
5. Kuumooduli all pole maandumisest tekkinud kraatrit
Piltidel on mooduli all näha üpris siledat pinda, kuid maandumisel oleks pidanud moodul õhku paiskama palju tolmu ja tekitama enda alla kraatri.
NASA: Vahetult enne maapinda töötasid maandumismootorid juba väiksema võimsusega ja moodul ei hõljunud maapinna kohal nii kaua, et oleks jõudnud kraatri süvendada. Ulmefilmides näidatakse maandumisel mooduli sabast suurt tulejuga välja tulemas, aga tegelikkuses see nii ei ole. Vaakumis muutub üks terav heitgaaside juga koonusekujuliseks, mis pole nii suure jõuga.
BAFTA auhinnale kandideerinud ja IMDb filmiportaalis kõrget 8,2 punktist hinnangut hoidev dokumentaal esitleb varem nägemata arhiivkaadreid Apollo 11 missioonist.
Suurejooneline film esilinastub kanalil TV3 Film laupäeval, 11. juulil kell 21.00.
