1."Õelad tüdrukud"
Teismeliste-komöödia, mis on täis naeruvääristavaid Ameerika-stereotüüpe ja muutunud milleniumivahetuse järgseks kultusteoseks .Cady Heron (Lindsay Lohan) on 15-aastane tüdruk, kes on terve elu koos zooloogidest vanematega Aafrika põõsaste all veetnud. Nüüd peab ta astuma aga tavalisse kooli ning kogeb omal nahal, et džungliseadused seal ei kehti. Tema teadmised ja arvamused olelusvõitlusest saavad hoopis uue tähenduse.

2."Naised närvivapustuse äärel"
Hispaania geeniusrežissööri Pedro Almodóvari 80ndate lõpus valminud “Naised närvivapustuse äärel” on absoluutselt ideaalne melodraama žanri manipulatsioon. Kaubamaja meigiosakonna müügileti toonides kirendava teose narratiivgi järgib grimmikunsti põhireegleid - paks kiht läikivat musta huumorit helkimas peategelase kurva põhitooni katteks.

3."Mamma mia"
Aeg otsida välja karaokekaustik ning naerda (kohati liigutusest ka nutta) koos Meryl Streepiga ABBA hittide saatel.

4."Bridget Jonesi päevikud"
Varem või hiljem sa purskad naerma: kuidas ta oma heatahtlikus naiivsuses alati nii jaburatesse sekeldustesse satub? Terve triloogia Renee Zellwegeriga peaosas on täis helgeid ja absurdseid vahejuhtumeid, millel kõigil on siiski õnnelik lõpp.

5."Väike miss Päikesepaiste"
Kahe Oscari ja kahe Kuldgloobusega pärjatud linateos. Hooverid on ideaalperekonna vastand: eduka karjääri saladustest edutult jutlustav isa (Greg Kinnear), närvivapustuse piiril kõikuv ema (Toni Collette), nende poeg (Paul Dano), kes on andnud vaikimisvande ning kirjutab kõik oma soovid paberile, tema värskelt enesetappu üritanud onu (Steve Carell) ning mürgiselt ropusuine vanaisa (Alan Arkin), kelle halle vanaduspäevi muudavad helgemaks… narkootikumid! Selle hullumeelse seltskonna ühine teekond Californiasse, kus pere pesamuna (Abigail Breslin) osaleb konkursil ”Väike Miss Päikesepaiste”, on tragikoomiline kannatuste rada, mida saadavad surm, suured muutused ja arusaamine, mida tähendab olla luuser tänapäeva maailmas, kus võitmine näib olevat kõigile kinnisideeks.