Tänavu 78. sünnipäeva tähistanud Trotta kerkis esile 1970ndatel koos saksa filmi uue lainega, olles Rainer Werner Fassbinderi, Werner Herzogi, Alexander Kluge, Wim Wendersi ja teiste nüüdseks klassikuteks saanud meesrežissööride kõrval kõige olulisem naislavastaja. „Maailma tähtsaim feministlik filmitegija," on tema kohta öelnud teedrajava, naiste rolli filmitööstuses käsitleva ülevaateteose „Reel Women" autor Ally Acker.

Ingmar Bergmani varajastest filmidest mõjutatud Trotta tegi oma režissööridebüüdi 1975. aastal, kui ta lavastas koos oma toonase abikaasa Volker Schlöndorffiga filmi „Katharina Blumi rüvetatud au". Tema esimene iseseisev lavastajatöö oli kolm aastat hiljem valminud „Christa Klagesi teine ärkamine". Rahvusvaheline läbilöök tuli 1981. aastal filmiga „Marianne ja Juliane", mis tõi Trottale esimese sõjajärgse naislavastajana Veneetsia filmifestivali Kuldlõvi. Hiljem on tema filmid kandideerinud korduvalt Berliini Kuldkarule ja Cannes´i Kuldsele Palmioksale.

Kokku on Trotta ligemale 20 filmi autor. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad veel „Õed" (1979), „Rosa Luxemburg" (1986), „Hirm ja armastus" (1988), „Rosenstrasse" (2003) ja „Hannah Arendt" (2012). Tema psühholoogiliste filmide peategelasteks on enamasti naised, kes puutuvad kokku repressiivse riigiaparaadiga või kes julgevad selle vastu välja astuda. Sõjajärgse Saksamaa ajalugu ja ühiskondlik areng saavad neis tähenduse naiste ainulaadsest perspektiivist vaadatuna.

PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul on Trotta maailma filmikunstis unikaalne nähtus. „Ta tõusis ühena esimestest naislavastajatest absoluutsesse tippu ajal, kui filmitööstus oli veel meeste mängumaa, väljendades erakordselt jõuliselt naise vaatepunkti," ütles ta.

Margarethe von Trotta elutööle on pühendatud ka filmi „Marianne ja Juliane" erilinastus, mis leiab aset pühapäeval, 22. novembril kell 18 kinos Coca-Cola Plaza. Teose, mis on saanud inspiratsiooni vasakäärmusliku terroriorganisatsiooni Punaarmee Fraktsioon liikme Gudrun Ensslini ja tema õe Christiane eluloost, arvas Briti Filmiinstituut 2018. aastal kümne olulise feministliku filmi sekka.

Festivali esimese elutööauhinna sai filmioperaator Alar Kivilo. Traditsiooniliselt annab PÖFF välja kaks elutööauhinda: ühe Eesti, teise välimaa filmitegijale.

Pimedate Ööde filmifestival kestab 29. novembrini. Festivali külalisriik on tänavu Saksamaa ja fookuses saksa uus film.