Paul Thomas Andersoni retrospektiiv Sõpruses
Paul Thomas Anderson on üks huvitavama pildikeelega ja olulisemaid tegutsevaid Ameerika filmilavastajaid, kellest on saanud USA kaasaegse kinokaanoni lahutamatu osa. Kuna tema filmid kestavad enamasti üle kahe tunni ja vahel üle kolmegi, näeb neid kinolinal vähe. Alates 20. veebruarist on see haruldane võimalus kinos Sõprus.
Hinnatud veider-nunnu indie-lavastaja Wes Andersoni populaarsuse tõus on tekitanud olukorra, kus Andersonid kipuvad omavahel segi minema – justkui oleks „Maatriksi“ kõverpeeglis agent Smithi asemel paljundamas end hoopis mr. Anderson. On ju veel Paul W.S. Anderson, kes on tihedate märuliklotside ladumisega välja teeninud initsiaalidel põhineva hüüdnime „Without a Script“ ehk "ilma käsikirjata".
Selle segase olukorra ära klaarimiseks on Sõpruse kino pidanud heaks korraga välja tuua kogu Paul Thomas Andersoni ülikiidetud ja vähenähtud filmide paremiku. Lisaks kaasaegse filmikunsti tippteostele nagu „Veri hakkab voolama“ (2007) või „Boogie ööd“ (1997), on eriti varju jäänud tema suurepärane „Meister“ (2012).
Film tõi Andersonile küll Veneetsia filmifestivali Hõbelõvi parima lavastajatöö eest, aga Eesti kinodes pole seda seni näidatud mitte ühtki korda. Anderson on õnneks alati aktuaalne ning kogub ajas mütoloogilist kvaliteeti.
Visuaalkeele suursugusus ja võtete keerukus sillutavad tee inimlikele lugudele, mille tegelased on enamasti nõrgad ja haprad ka siis, kui tahavad mängida kangelasi. Anderson aitab meil näha kõva kesta sisse, otse nende hinge.
Paul Thomas Andersoni filminädala krooniks tuleb esmalinastusena näitamisele tema viimane film „Lagritsapitsa“, mis viib tagasi „Boogie ööde“ ja „Magnoolia“ maailmast tuttavasse San Fernando orgu ehk teisisõnu Andersoni lapsepõlve. „Lagritsapitsa“ on nagu kahe- ja pooletunnine poplugu, mis räägib armastusest läbi koomika, krimipõnevuse, 1970ndate ajastustilistika ja ootamatute pöörete.
„Lagritsapitsast“ saab juba aasta alguses üks tugevamaid kandidaate tänavuse parima filmi tiitlile.
Selleks aga, et Andersoni stiilist ja maailmatajust täit osa saada, soovitab Sõpruse kino ära vaadata kõik kuus retrospektiivil linastuvat filmi. Paremaks kino sõnul enam väga minna ei saa ning "just selliste filmide tarbeks ongi see kinovärk üldse siia maailma loodud".
