Nii näiteks kogusid Eesti filmid eelmisel aastal kokku 197 015 vaatajat, see on ligikaudu sama palju kui 2012. aastal. Samuti langes aastatetaguse tasemeni filmide kassatulu (8,22 miljonit eurot). 2019. aastal oli see veel 21,8 miljonit eurot ning langes järsult juba 2020. aastal.

Kõige suurema vaatajaarvuga film Eesti kinodes oli eelmisel aastal “007: Surm peab ootama”, mida käis vaatamas 98 095 inimest. “Kui Bond kogub alla 100 000 vaataja, siis ei ole head ajad,” kommenteeris seda tulemust Eesti filmi instituudi turundusjuht Eda Koppel.

Aasta vaadatuimat kodumaist filmi käis eelmisel aastal kinodes vaatamas 43 083 inimest ja see film oli "Eesti matus", kuid 20 läbi aastate edukama Eesti filmi edetabelisse see film ei jõudnud. Selleks oleks tulnud edestada 2019. aasta vaadatavuselt teist filmi “Sipsikut” (107 496 vaatajat). 2019. aasta vaadatuimat Eesti filmi „Tõde ja õigus” käidi vaatamas 267 788 korda.

Siiski jagus Eesti filmi instituudi peaprodutsendil Piret Tibbo-Hudginsil optimismi alanud aasta suhtes, mil kinno on jõudmas mitu tugevat ja eeldatavasti ka publikut haaravat filmi.

"Eesti filmide vaadatavus oli kõigest hoolimata hea, filme oli palju ja need vaatajad, kes kinno kohale tulid, väärivad tunnustust," lisas Eda Koppel positiivse poole pealt.