Kolmes Eesti linnas näeb Lars von Trieri maratoni

Veebruari keskpaigast maikuuni näeb Tallinnas, Tartus ja Kuressaares skandaalse ja geniaalse Lars von Trieri unikaalset loomingut. Jäle, pretensioonikas, piinav, meisterlik, teedrajav – need on ainult mõned reaktsioonid Taani kuulsaima režissööri filmidele.

15 mängufilmist koosnev programm “Lars von Trieri kevad” linastub koostöös Estinfilmiga alates 11. veebruarist kinos Artis, 14. veebruarist Elektriteatris ja 16. veebruarist Thule Kinos.

 

Avafilm, 65-aastase Trieri üks tuntumaid teoseid “Tantsija pimeduses” (2000), mille peaosas särab islandi muusik Björk, tuleb ekraanile kino Artise üritustesarja „Artišokk ahvatleb“ raames reedel, 11. veebruaril. See on üks esimesi täielikult digitaalselt üles võetud mängufilme. Edasi kulgevad filmid kinodes kronoloogilises järjestuses.

 

Kinokülastajal on unikaalne võimalus näha pea täielikku kollektsiooni Lars von Trieri viljaka filmiloomingu varasalvest alates esimestest täispikkadest mängufilmidest “Kuriteo element” (1984),  “Epideemia” (1987) ja “Euroopa” (1991) kuni kõige värskemate töödeni nagu “Nümfomaan” I ja II osa (2013) ja “Maja, mille Jack ehitas” (2018). Loomulikult ei puudu kavast ka rohkete auhindadega pärjatud “Laineid murdes” (1996), Dogme 95 liikumise vaimus loodud “Idioodid” (1998), omapärase kunstnikutööga “Dogville” (2003) ja „Manderlay“ (2005), šokeeriv “Antikristus” (2009) ning samuti tema Depressiooni-triloogiasse kuuluv imekaunis „Melanhoolia“ (2011). Lisaks on valikus dokfilm „Viis takistust“ (2003) ja kontorikomöödia „Kõige boss“ (2006).

Elava klassiku Lars von Trieri looming režissööri, stsenaristi ja näitlejana ulatub rohkem kui nelja kümnendisse. Briti ajaleht The Telegraph on nimetanud teda suurimaks provokaatoriks kinomaailmas. Trieri filmid on tekitanud läbi aegade vastakaid tundmusi ja arvamusi nii vaatajate kui kriitikute seas, kuid kindel on see, et külmaks ei jäta need kedagi. Samamoodi nagu ka mehe enda vastuoluline isiksus ning provokatiivsed sõnavõtud. 2011. aastal sai Trier suisa Cannes´i filmifestivali keelu, kui ta pressikonverentsil natsiteemalist nalja tegi. Tema persona non grata staatus tühistati alles 2018. aastal. Sellele vaatamata on vanameister olnud Kuldse Palmioksa nominent lausa 8 korda, millest ühe ka koju viinud (“Tantsija pimeduses”). Lisaks on Trier pälvinud lugematul hulgal teisi kõrgeid tunnustusi ja auhindu.

 

„Taani kino enfant terrible Lars von Trier on üks veidralt geniaalne looja, kes on kogu oma karjääri ajanud hinnaalandust tegemata ainult oma asja,“ tõdeb Artise programmijuht Ra Ragnar Novod. „30. aprillil 66. sünnipäeva tähistav Trier pole ka kindlasti mingi rahvamees, mis tähendab, et kui proovisime saada filmiprogrammi jaoks tervitusvideot, selgus, et ta seda lihtsalt ei tee või küsib liiga palju raha. Aga see polegi oluline, sest tähtsad on filmid ja need räägivad enda eest.“ Kui jutud Trieri manduvast tervisest ja suutmatusest oma käega stsenaariumeid kirjutada tõele vastavad, tasub kindlasti mehe filmograafia üle vaadata, et valmistuda kõikideks nendeks uuteks filmideks, mida me loodame, et ta veel aastaid meieni toob. Järgmisena ongi Trieril plaanis sel aastal välja tulla 1994. aastal alguse saanud ja seni kahehooajalisena püsinud miniseriaali “Kuningriik” 3. hooajaga “Kingdom Exodus” (“Riget Exodus”).

 

LARS VON TRIERI KEVAD EESTI KINODES:

Kino Artis – 11.02-11.05

Tartu Elektriteater – 14.02-23.05

Thule Kino – 16.02-18.05