Mängufilmide tootmistoetuste voorus toetati kaht filmi, mille peatootja on Eesti, teatas EFI.

Mängufilm „Emalõvi“ sai 660 000 eurot. Filmi režissööri Liina Triškina-Vanhatalo eelmine film „Võta või jäta“ valmis Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi raames. Oma värskeima projektiga „Emalõvi“ jätkab Triškina-Vanhatalo teravate sotsiaalsete probleemide käsitlemist, seekord psühholoogilise põneviku võtmes. Stsenaarium on inspireeritud elust enesest, avades emaarmastuse teemat ehmatavalt ootamatust küljest. „Mind huvitas, et kui kaugele võib üks ema minna selleks, et oma last hukatuse servalt tagasi tuua,“ selgitas Triškina-Vanhatalo filmiloo tagamaid. Teismelist tütart kaitsva ema lugu kasvab siin laiemaks üldistuseks emotsionaalsest märkamisest ja läheduse olulisusest.

Filmi eelarve on 1,5 miljonit eurot ning seda toodab Allfilm.

 

500 000 euroga toetati mängufilmi „Koer“, mille režissöör on filmidega „Tulnukas ehk Valdise tulemine 11 osas“ ja „Kratt“ tuntust kogunud Rasmus Merivoo. Filmiloo tegevus toimub lähituleviku Eestis ning selles vaadeldakse värskelt ja julgelt ühiskonna silmakirjalikkust ja tasalülitamist. Merivoo tunnistas, et ta on õnnelik, et elab riigis, kus saab teha otsekoheseid ja ausaid filme. „Koer“ on küll allegooriline lugu inimestest, kes kaotavad tasapisi mõistuse, kuid olulisel kohal on ka kunstivaatluslik moment, sest frivoolsus võtab aina enesestmõistetavama koha mainstream-kunstis.

Filmi eelarve on 1 miljon eurot ja seda toodab Tallifornia.

 

„Need kaks filmilugu on ülimal määral erinevad, kuid üks on neis ühine – mõlemas vaadeldakse kaasaegset ühiskonda terava ja väga isikupärase autoripilguga,“ kommenteeris valikut EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. Kahe mängufilmi toetused kokku on 1,16 miljonit eurot, toetused jagunevad 2022. ja 2023. aasta peale.

 

Lisaks toetas EFI nelja mängufilmi vähemuskaastootmist kokku 410 000 euroga. Vähemuskaastootmise toetusi antakse Eesti filmitootjatele rahvusvahelistes projektides osalemiseks.

 

80 000 eurot anti Soome-Eesti koostööfilmile „Orenda“, mille režissöör on poeetilise kujundlikkuse poolest tuntud Pirjo Honkasalo. See on elu näinud inimeste mõtisklus olemise eetika ja esteetika üle. Tegelasteks on orvuks jäänud poiss ja kaks naist ning väga olulisel määral ka ühe naise surnud mees. Tegevus toimub eemal tsivilisatsiooni pealispindsest saginast ja sisuline fookus on olulistel teemadel: julmus ja õrnus, süü ja andestamine. Noore poisi aktiivne kohalolek annab sellele mineviku lahkamisele aga tulevikku vaatava, et mitte öelda igavese kordumise tähenduse. Oodata on omanäolist autorifilmi, mille Eesti tootja on Allfilm.

 

130 000 eurot eraldati teisele Soome-Eesti filmile „Mitte kunagi üksi“, mis tegeleb Soome ajaloo sünge episoodiga – kaheksa Kesk-Euroopast pärit juudi väljaandmisega sakslastele 1942. aastal. Kuid film pole pelgalt ühe fakti najale ehitatud süüdistuslugu, kaasahaaravalt on käsitletud Helsingi juudi kogukonna liidri Abraham Stilleri püüdlusi rahvuskaaslaste päästmiseks, seiklusi Soome võimukoridorides, kõhklusi ja eksisamme sel teel. Filmi režissöör on Klaus Härö, kellele on see teine eestlastega tehtav mängufilm pärast edukat „Vehklejat“. „Mitte kunagi üksi“ Eesti tootja on Taska Film.

 

Läti-Eesti koostööfilm „Barbarid“ sai 90 000 eurot. Film konflikti põhitelge kannavad muusikust naise ning tema korruptsioonisüüdistuse saanud poliitikust mees. Loos põrkuvad perekondlikul tasandil klassikalise Lääne ja uue Läti reaalsused, mida võib samas iseloomustada ka vastupidi: moodsa Lääne ja traditsioonilise Läti maailmapilt. Jääb vaataja otsustada, kummale poolele jääb siirus, kummale künism. Filmi režissööri Juris Kurietise eelmine film „Oleg“ linastus 2019. aastal Cannes’i filmifestivali kõrvalprogrammis Director’s Fortnight. Filmi „Barbarid“ Eesti tootja on Stellar Film.

 

Prantsuse-Eesti koostööle „Apaatia“ anti 110 000 eurot. Režissöör Alexandros Avranase film käsitleb viimastel aastakümnetel Rootsist alguse saanud nähtust, kus asüülitaotlusele eitava vastuse saanud perekondades lapsed kummalisse letargiasse langevad. Selles filmis on sellise lapse käes aga kogu pere saatus, kuna ta on apellatsioonikomisjoni jaoks võtmetunnistaja. Aeg tiksub ning Venemaalt saabunud perekonnal tuleb vastu võtta otsus, kus eesmärk pühendab abinõu. Filmi tootjaid on kokku viiest riigist ning selle Eesti-poolne partner on Amrion.

EFI 2022. aasta mängufilmide tootmistoetuste teine voor toimub 26. aprillil ning jagada on 834 000 eurot. Vähemuskaastootmise toetuste teine voor toimub 13. septembril ning jagada on veel 190 000 eurot.

 

 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid