Kogumikus näitamisele tulevad lühifilmid osalesid ka viimases PÖFF Shorts võistlusprogrammis. Peale PÖFFi on iga film elanud oma elu; lühifilmidel on üldiselt keeruline väljaspool filmifestivalide eriprogramme eraldiseisvana kinoekraanile pääseda ning paljusid neist näebki kinolinal vaid paaril korral. Sellest on kahju, sest lühifilmid võivad olla vägagi vaatamist väärt. Õnneks on Kino Artis sel korral võtnud näidata kogumikuna nelja lühifilmi, milles fookuses naisrežissöörid ja originaalkäsikirjal põhinevad lood.

Kõik neli lühifilmi on omanäolised, kuid teatud ühiseid allhoovusi võib siiski tabada. Üldisema teemana on vaatluse all traditsioonilise peremudeli funktsionaalsus ja peresisesed suhted.

Režissööri ja käsikirja autori Eeva Mägi absurdimaiguline ja sürreaalne jutustus „Maakohus“ vaatleb mehe ja naise kohtuskäiku ühise lapse eestkosteõiguse pälvimiseks. Kohtuprotsess leiab aset keset viljapõldu, kus emakarulikud instinktid põrkuvad meheliku institutsionaalse jõuga. Kes jääb võitjaks, kes kaotajaks? Mida kohtunik otsustab? Filmis teevad tuumiknäitlejatena tugevad rollid ema ja naist näitlev Mari Abel, isa ja meest kehastav Tambet Tuisk, Meelis Rämmeld kohtuniku ning Helena Lotman advokaadi rollis. Eeva Mägi režissöörkäsi on teadlik, teatraalne ja julgelt eksperimenteeriv!

Režissöör-stsenarist Katrin Tegova toob vaatajani unistava ja lendleva suvise lapsepõlve loo kahest õest „Mia ja Liki“. Paraku pole Mia ja Liki (Miriam Mia Maimik ja Liisa Lotta Vahemets) elu parim päev sugugi nii helesinine ja liblikaline kui laste fantaasiamaailm, sest taamal on lapsevanemad, kes omavahel sõneledes oma suhet klaarivad. Katrin Tegova näitab maailma, mida täiskasvanud ei pruugi omavaheliste sassis suhete keskel tähele panna; kesksele kohale tõusevad kahe noore õe tundmused ja tunded, mis paraku tuleb alla suruda, sest laste käest ju ei küsita, kuidas nad end keset vanemate kisklemist tunnevad. Lapsepõlve mängumaailm kulgeb filmis usutavalt täiskasvanuliku dramaatilise lõpuni. Mia ja Liki elu parim päev sisaldab endas reaalsuse karme varjundeid, millega lapsed peavad kohanema. Katrin Tegova tõestab oma lühifilmiga, et minimalistlike vahenditega saab lapselikult pehmelt ja täiskasvanulikult jõuliselt jutustada empaatilise ja hinge puudutava loo.

Kolmas lühifilm „Leidsin“ algab stseeniga surnuaias, kus grupp lapsi mängib peitust, ent taamal toimub sündmus, mille tunnistajaks on uudishimulik tüdruk, ning mis juhatab ootamatu mõrvani. Režissöör Ragne Mandri ja stsenarist Stella Carneiro „Leidsin“ on miniatuurne krimidraama, mis samuti tegeleb kujundlikult peresuhetega – venna ja õe omavahelise usalduse küsimusega. Siin saab lisaks veel küsida, et miks ühes peres otsustab teismeline poeg valida kriminaalse tee? Ragne Mandri tutvustab vaatajale näitlejatena nägusat noort ooperilauljaks õppinud Filipp Varikut kriminaalse teismelise venna rollis, Eesti Noorsooteatri näitlejat Jevgeni Moissejenkot politseiniku rollis ning uudishimulikku noort tüdrukut mängivat Mirtel Mugat. „Leidsin“ on rahvusvahelisel koostööl toimiv produktsioon, milles tugev potentsiaal Baltic Noir stiilis TV krimidraama arenguks.

Naisrežissööride lühifilmide kogumiku lõpetab lustlik jant „Vanaema, saa tuttavaks!“, mille režissöör ja produtsent on Kaire Russ, ning mis on kahesse kirjutatud stsenarist Eve Tisleriga. Kaire Russi film pajatab loo 80. sünnipäeva tähistavast vanaemast, kelle peolaua taga kohtuvad eri generatsioonid ja maailmavaated. Humoorika melodraama põhjus peitub selles, et üks sugulane saabub peole samast soost elukaaslasega. Kas samast soost elukaaslane on perekondlikul tähtpäeval peolauda oodatud? Kaire Russi näitlejatevalik on karaktereid osavalt tabav. Konservatiivset tädi Virvet kehastava Tiina Mälbergi miimikat ja mängu on filmis nauditav vaadata. Näitlejate galerii on igas mõttes värvikas: Ines Aru, Raivo Trass, Riho Rosberg, Grete Konksi, Jaanika Arum, Steffi Viita, Andres Roosileht, Mait Joorits, Eliis Uudeküll, kiitust väärib ka väikest last kehastav Haron Aasa. Lühifilmi kohta on tegemist suursuguse produktsiooniga.

„Ma olen naine, ma saan hakkama!“ esitleb andekaid režissööre, näitlejaid, hobinäitlejaid, operaatoreid, kunstnikke, produtsente ja stsenariste. Tegemist on oskuslikult kureeritud kogumikuga, mis pakub vaatamise rõõmu, elamust ja mõtteainet, julgedes tegeleda sotsiaalselt valuliste teemadega nii sürreaalses, unelises, kriminaalses kui ka humoorikas võtmes. Eesti naisrežissööride hulgas talente jagub. Kino Artis võiks tulevikus rohkemgi koostada ja esitleda erinevaid Eesti lühifilmide kogumikke, sest üksi on keeruline, kuid koos on rohkem võimalik ning sedasi on ka vaatajal kergem lühifilmide maastikul orienteeruda.

*Autor oli filmi "Vanaema, saa tuttavaks!" kaasprodutsent.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid