Eesti Filmi Instituut on peamine Eesti filmide toetaja, tegeleb filmivaldkonna arengu ja turundusega, haldab filmipärandit, tegeleb filmikirjaoskusega, näitab kinos Artis Euroopa ja maailma kino paremikku ning vastutab juba kuuendat aastat järjest Eesti Filmi- ja Teleauhindade gala eest.

Veerand sajandi jooksul on EFI toel valminud filme, millest on saanud kodupubliku lemmikud ja ka neid, mis teinud Eesti filmi tuntuks rahvusvahelistel filmifestivalidel.

Eesti Filmi Sihtasutus (EFSA), mille tegevusvaldkonda 2013. aastal laiendati ja nimetati ümber Eesti Filmi Instituudiks, loodi valitsuse korraldusega 8. mail 1997. aastal. Toonane kultuuriminister Jaak Allik kirjutas asutamisotsusele alla 9. mail 1997. EFSA esimene juht oli Jüri Tallinn ning 1997–2000 tegi filmide toetusotsuseid ekspertkomisjon, mille esimees oli Jaan Ruus. Aastal 2000 sai EFSA juhiks Riina Sildos ning peaeksperdiks Jaak Lõhmus. 2003–2006 oli EFSA juht Martin Aadamsoo ja peaeksperdina jätkas Jaak Lõhmus. 2006–2013 oli EFSA juht Marge Liiske ja peaekspert Karlo Funk. 2013. aastast juhib Eesti Filmi Instituuti (EFI) Edith Sepp ning peaeksperdina teeb otsuseid Piret Tibbo-Hudgins.

EFSA/EFI on alates 1998. aastast esindanud Eestit ka rahvusvahelistel filmiturgudel ja festivalidel. Berliini filmiturul oldi oma delegatsiooniga juba 1998. aastal ja Cannes’is alates 2000. aastast. 2001. aastal loodi EFSA juurde ka Euroopa Liidu Media programmi esindus. 2013. aastal laiendati EFI tegevust – hakati süvendatult tegelema filmipärandiga ning lükati käima kõige suurem toetusmehhanism läbi aegade – Eesti Vabariik 100 filmiprogramm. 2016. aastal loodi EFI juurde väliskapitali sissetoomiseks suunatud tagasimaksefond Film Estonia. Samal aastal anti välja ka esimesed filmi-ja teleauhinnad EFTA galal. 2018. aastal asus EFIsse tööle filmiharidusega tegelev spetsialist.

EFSA/EFI toel aastate jooksul valminud filmide nimekiri on pikk ja muljetavaldav. Mängufilmidest on EFI toel valminud Eesti kinolevi edetabelites troonivad mängufilmid Tanel Toomi „Tõde ja õigus“, Elo Nüganeni „Nimed marmortahvlil“, Rene Vilbre „Klassikokkutulek“, Anu Auna „Eia jõulud Tondikakul“, Moonika Siimetsa „Seltsimees laps“, aga ka rahvusvahelist tunnustust toonud Veiko Õunpuu „Sügisball“, Rainer Sarneti „November“, Ilmar Raagi „Klass“ jne. Alates loomisest on EFSA/EFI olnud ka Eesti animakultuuri toetaja, millega seoses tasub märkimist, et viimase veerandsajandi jooksul on kinodesse jõudnud kõik meie täispikad kogupere animafilmid (ülipopulaarsed Lotte lood, „Morten lollide laeval“, „Vanamehe film“, „Sipsik“), mis kõik on rõõmustanud vaatajaid ka mitmekümnes välisriigis. Festivalidel teeb jätkuvalt ilma meie autorianimatsioon, kus aktiivsete klassikute (Priit ja Olga Pärn, Riho Unt, Rao Heidmets jt) kõrvale on kerkinud uus põlvkond tunnustatud tegijaid: Ülo Pikkov, Priit Tender, Kaspar Jancis, Chintis Lundgren, Mikk Mägi, Sander Joon ja mitmed teised. Ka paljud festivalidel auhindu võitnud, aga ka hulgaliselt kodupublikut rõõmustanud dokumentaalfilmid on pälvinud EFSA / EFI toetuse, nimetagem vaid mõned: Jaak Kilmi „Disko ja tuumasõda“, Joosep Matjuse „Tuulte tahutud maa“, Jaan Tootseni „Fred Jüssi. Olemise ilu“, aga ka läbi aastate i

Vaatamata meie filmide eduloole ja menule, on EFI läbi aastate pidanud tõestama Eesti filmi olulisust nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist. Ainsa riikliku filmiinstitutsiooni eelarve on alati olnud paar sammu reaalsetest vajadustest maas. Eesti Vabariik 100 programmi toetusel valminud filmid tõestasid, et piisava eelarvega on võimalik luua linateosed, mis kõnetavad vaatajaid nii kodu- kui välismaal. Samuti on edukalt käima läinud Film Estonia toetusprogramm, mis näitab kindlaalt, et filmi panustamine on investeering Eesti majandusse, mitte pelgalt valdkonda.

"Sünnipäeva puhul peab välja tooma, et kuigi maailm muutub, ei kao film kuhugi. Muudatused, mis meie ümber toimuvad, hoopis võimendavad filmi võimalusi,“ ütles EFI juht Edith Sepp. „Filmi, aga ka laiemalt kultuuri investeerimine aitab hoida elus meie keelt ja meelt. Tänane Tänane noor on kahe jalaga filmis sees, aga film ei ole ikka veel täielikult kaasaegse Eesti kultuuri loomulik osa," lisas Sepp.

Elagu Eesti film!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid