ARVUSTUS | „Apteeker Melchior. Viirastus“ on visuaalselt üks paremaid filme, mida Eestis on tehtud, mõnusalt tume atmosfäär ja kohati žanripuhas õudus

„Melchiori“ triloogia teine film linastub alates sellest nädalast ning jookseb kinodes tõenäoliselt seni, kuni kolmas osa selle välja vahetab. Teisel filmil on mitu eelist esimesega võrreldes ja need on hästi ära kasutatud.

Tulemuseks on parem film kui esimene. Mõnusalt tume atmosfäär tekitab ootusi, et ehk Elmo Nüganen teeb ühel päeval ka päris õudusfilmi, sest „Apteeker Melchior. Viirastus“ on kohati žanripuhas õudus. Ja seda on mõnus vaadata.

Sünopsis (Forum Cinemas): Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui ka preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…