2021. aastal tõi tagasimakseprogramm Eestisse:

  • 16,7 miljonit eurot, seejuures 8,2 miljonit eurot loodi Eesti majandusse lisandväärtusena;

  • 189 töökohta;

  • 2,7 miljonit eurot täiendavat maksutulu riigile.

Välismaise konsultatsioonifirma Olsberg SPI uuringus mõõdeti Film Estonia tagasimakset kasutanud filmiprojektide majandusmõju 2021. aastal ning kirjeldatakse, kuidas filmitootmiskulud mõjutavad Eesti muid majandussektoreid ja piirkondi.

Uuringust selgus, et Film Estonia ergutusmeetmel on suur investeeringutasuvus (ROI). Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust, sellest 2,5 eurot filmitööstuses, 1,2 eurot tarneahelas ja 1,3 eurot palgamõju kaudu.

Selle tulemuse sai uuringufirma konservatiivset lähenemisviisi kasutades. Kui aga kasutada vähem konservatiivset lähenemisviisi, mis arvestab tagasimaksekuludest maha nii otsesed kui ka kaudsed maksud, ulatub kogulisandväärtuse investeeringutasuvus 8,2 euroni.

Film Estonia maksab lepingupartneritest välismaistele filmitegijatele Eestis kulutatud rahast tagasi kuni 30 protsenti. Aastatel 2016–2021 kulutasid tagasimaksefondi kasutanud filmiprojektid Eestis kokku 42,9 miljonit eurot.

See summa sisaldab filmitootmisega tegelevate ettevõtete töö tulemusel tekkinud otsest mõju, tarneahela tegevuse kaudset mõju ning sektori ja tarneahela töötajate palgakulutustega seotud järelmõju.

Eestis tagasimakse saanud näidisprojekti lainetusefekti analüüs näitas, et vaid veidi üle 40% tootmiskuludest kantakse audiovisuaalsektori ettevõtetes. Ülejäänud 60% kuludest jagunes paljude muude sektorite vahel.

Pole selge, kas riik toetab tagasimakseprogrammi jätkumist

„Ergutusmeetmeid on maailmas analüüsitud pidevalt ja need numbrid polnud küll üllatuseks, aga siiski meeldivaks tõdemuseks, et oleme tasuvusnäitajate poolest väga heas olukorras. Seda kinnitab ka raport, mis märgib, et Film Estonia majandusmõju on tõesti märkimisväärne ja ilma selle programmita poleks seda mõju tekkinud. Film Estonia tagasimaksefond on üks peamisi tegureid, miks otsustajad Eesti oma tootmispaigaks valivad,“ ütles Film Estonia juht Nele Paves.

„Maailmas on sisutootmises ringlemas sel aastal kuni 177 000 miljardit dollarit – saadaval on summad, millest Eesti riigil on Film Estonia kaudu võimalik osa saada. Paraku ei ole praegu selge, kas Eesti riik ja valitsus üldse toetab tagasimakseprogrammi jätkumist ja vahendite suurendamist,“ lisas Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Kuus miljonit eurot tooks Eesti majandusse tagasi 30 – 50 miljonit

Sepa sõnul on EFI ettepanek suurendada mahtu kuni 5 miljoni euroni aastas ja seda nelja aasta perspektiivis, eelarveaastate üleselt oleks fondi maht sel juhul 20 miljonit eurot.

„Kui ühel aastal on vajadus projektidele tagasi maksta 6 miljonit eurot, siis me ei pea selleks valitsuselt luba küsima, vaid rahuldame taotluse. Nagu raportist võib järeldada, tooksid need investeeritud - 6 miljonit eurot Eesti majandusse lisaks juurde 30 – 50 miljonit eurot,“ selgitas Sepp.

Oluline koostööprojektide allikas Soome kavatseb oma filmitoetusi suurendada

Eesti peamised konkurendid on Euroopa naaberalad: teised Balti riigid ja Soome. Lätit ja Leedut nähakse sageli rahvusvaheliste tootjate alternatiivsete tootmiskohtadena, samas kui Soome enda filmiprojektid peavad Eestit sageli alternatiiviks kodumaisele filmimisele; suur osa Eestisse tulevatest projektidest pärineb Soomest.

Tuleb märkida, et Soome valitsuse 2023. aasta eelarveprojekt sisaldab ettepanekut suurendada eraldist Soome 25% tagasimaksefondile. Soome majandus- ja tööhõiveministeerium teeb ettepaneku suurendada audiovisuaaltoodangu toetust 2023. aastal 20,85 miljoni euro võrra, et meelitada Soome rahvusvahelisi projekte. Et Soome on tähtis sissetulevate projektide allikas, on Eesti Filmi Instituudi jaoks oluline jälgida Soome ergutusmeetme arengusuundi.

Olulisemateks konkurentideks peetakse veel ka näiteks Maltat ja Belgiat, seda peamiselt nende sarnase toetusmäära tõttu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid