Evelini arvates areneb Eesti filmi- ja telemaastik jõudsalt, kuid tihtipeale takerdub kvaliteetne lõpptulemus raha taha. „Inimeste soov on küll alati häid sarju teha. Režissöörid, kirjutajad, näitlejad - kõigil on see soov ja siis me takerdume ikka alati raha taha ja nii edasi... Kui on raha natukene rohkem, siis näeb ka sari parem välja, nagu oli ühe teise seriaaliga, mis siin aasta alguses ETV-s jooksis. Tihtipeale ta on selles kinni, aga muidugi valdkond areneb. Enam ei ole ammu nii, et kino on peamine ja televisioon on teisejärguline,“ mõtiskles näitleja.

Kuuele EFTAle nomineeritud „Elu võimalikkusest maal“ lahkab Evelini sõnul aktuaalseid teemasid ja murekohti seoses maapiirkondades elamisega. „Mida tähendab inimeste jaoks see, kui kuskil pannakse algkool kinni või kui toidupoeks ongi autolavka, mis on ka minu tegelase töökoht. Eelkõige naerab sari niimoodi heatahtlikult linnainimeste üle, sest nemad on naiivsed ja mõtlevad, et me hakkame nüüd turismitalu pidama ja kõik käib imelihtsalt,“ kirjeldas Võigemast.

Tulevikus näeb Evelin endki maal elamas. „Mul on kirglik armastus, aga ma olen täpselt see rumal linnanaine maal - ma saan väga hästi aru iseenda puudujääkidest. Maal on olulised head naabrid, kelle poole saab pöörduda, kui on abi vaja,“ muigas ta. „Kuidagi vanuse kasvades tahadki maale rohkem kui linna, et ma arvan, et see nii läheb, jah,“ kinnitas ta, et küllap ajaga suurenevad ka tema maa kaevamise jms maaeluks vajalikud oskused.

Kui oluline on Evelini jaoks Eesti Filmi ja Teleauhindade parima näitleja nominatsioon võrreldes näiteks teatri auhindadega? „Ma kuidagi ei vastandaks neid omavahel. Keegi meist ei tee ju tööd preemiate nimel, aga on ikkagi väga hea meel, kui keegi vahepeal pai teeb. See nominatsioon täpselt sellise paina mõjubki,“ lausus ta.