Kino Sõpruse ametlik pressiteade.

The most human movie of the year. And it doesn’t star a single human.
Matt Patches, Esquire

Charlie Kaufmani on nimetatud on Ameerika filmitööstuse geniaalseks veidrikuks.
Selle hüüdnime on ta saanud nii oma stsenaariumide omapärasuse kui ka selle eest, et ignoreerides filmiala trende, käib ta täiesti oma teed, arendades filmikunsti kujutluse piiridest kaugemale. Kaufmanil õnnestub tuua pealiskaudselt tavalistesse olukordadesse sürreaalseid ja psühholoogilisi elemente, mis keeravad tegelaste elu pahupidi, luues sellega vaatajale äärmiselt huvitava parallelmaailma.

Kaufmani nimi tõusis suure publiku teadvusesse Spike Jonze menufilmi “Being John Malkovich”(1999) kaudu. Kaufmani sulest on ka filmide “Adaptation” (Spike Jonze, 2002), "Confessions of a Dangerous Mind" (George Clooney, 2002) ja “Eternal Sunshine of a Spotless Mind” (Michel Gondry, 2004) stsenaariumid.

"Anomalisa" laiendab Kaufmani karjääri jällegi ühte põnevasse suunda. Tegu on stopkaader-draamaga, mis oli tootmises üle kahe aasta, kuna iga päevaga koguti vaid mõned sekundid filmimaterjali. Stopkaadertehnika eristub arvutitehnoloogistest animatsioonidest, kuna tegemist on "käsitööga" ja seetõttu on see rohkem lähemal mängufilme kui animatsioonile.

Anomalisa räägib loo kuulsast klienditeeninduse ekspertist Michael Stone’ist, kes saabub Cincinnatisse, et anda loeng suurel seminaril. Ta ööbib luksushotellis, mille düstoopiliselt organiseeritud sisemaailm hakkab teda kohe kujundama. Tuleb välja, et Michael ei ole oma elus mitte millegi ekspert, vaid triivib suure kurvastuse ja suure igatsuse vahel, otsides tõelist õnne ja armastust. Tema suhted naistega on samuti täis suuri tundeid ja väikseid ärritumisi, mis tuleb välja tema kohtumistes samas hotellis ööbiva ja seminaris osaleva Lisaga.

Michaeli ja Lisa õrn suhe toob välja selle filmi suurepärasuse. Kasutatud tehnika ja nukkudest näitlejate tõttu pole film päris üks ühele meie "päris" maailmaga, kuid see toob tegevuse kummalisel moel isegi lähedamale kui “päris” näitlejaid kasutades. Stseen, kus Michael hakab kahetsema, et ta elab tehismaailmas, kus keegi suunab tema liigutusi nagu marjonetti, on hetk, kus kristalliseerub Kaufmani eripära.
Kas meie, inimesed üldse oleme see, mida me arvame olevat, ja seal, kus me ise arvame, et oleme?

Film kandideeris parima täispika animatsiooni Oscarile, parima täispika animatsiooni Kuldsele Gloobusele ja viiele Annie auhinnale. See oli esimene animatsioon, mis võitis 72. Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil žürii peapreemia.

Ainult 3 linastust!

3. mail kell 19:00
5. mail kell 17:30
7. mail kell 19:00

Vaata Kino Sõpruse koduleheküljelt lähemalt.