ARVUSTUS: "Suitsiidisalk" on energiline ja hullumeelne ning rohkem väärt kui Marveli filmid
"Suitsiidisalk" – 2016. aasta suve oodatuim blockbuster. Hulk imelisi treilereid, koomiksifilmi jaoks enneolematult paljutõotav casting, kogenud ja kiidetud lavastaja, fantastiline promotöö – "Suitsiidisalk" pidi kriitikud viimaks paika panema, see pidi olema DC jõuline vastulöök Marveli "Deadpoolile".
Kõik tundus minevat suurepäraselt, kuni jõudis kätte päev, mil kauaoodatud kassahitt lõpuks kriitikute ette jõudis. Nimekad filmispetsid tegid DC värskeima ponnistuse juba enne esilinastust täielikult maatasa – "Suitsiidisalk" olevat hullemgi kui märtsis linastunud "Batman vs Superman: Õigluse koidik", mis samuti kriitikutelt muud peale põlguse ei pälvinud.
Üritasin enda ootusi kehvast vastuvõtust hoolimata kinoseansi eel kõrgel hoida: "Batman vs Superman" polnud ju tegelikult nii halb, kui valdav enamus arvustajatest väitnud olid, see oli lihtsalt natuke liiga korrapäratu ja ambitsioonikas; võib-olla on nad eksinud ka "Suitsiidisalga" osas? Nii häid treilereid pole ju halvale filmile võimalik teha. Ja Margot Robbie ning Jared Leto paistavad kurikaeltena tõesti sõiduvees olevat – kuidas on võimalik, et film nende ümber samale tasemele ei küündi?
Just selliste mõtetega istusin möödunud nädalal kinotooli. Olen alati DC-d Marvelile eelistanud ning ootasin pikisilmi, et nad pärast kaht ebaõnnestumist oma konkurentidele koha kätte näitaksid. Ning kui "Suitsiidisalk" lõpuks algas ja juba esimestel sekunditel The Animalsi aegumatu "House of the Rising Sun" kõlama lõi, olin kindel, et minu lootustel on viimaks alust olnud. "Suitsiidisalk" peab olema perfektne koomiksifilm.
Aga mida aeg edasi, seda selgemaks sai, et nii see ometi pole. Koomiksifilm on "Suitsiidisalk" küll – seega said lootused vähemalt 50 protsendi ulatuses täidetud –, aga perfektsusest on asi kaugel. "Suitsiidisalk" komistab kõikidest vastupidistest eeldustest hoolimata täpselt samade vigade otsa nagu "Batman vs Superman". See on korrapäratu, ebastabiilne, juhuslik. See ei ole "Suitsiidisalga" film, mida me väärime, ja kohe kindlasti mitte see, mida näha lootsime.
Millegipärast arvan ma siiski, et mulle meeldis see, mida nägin. Jah, "Suitsiidisalgal" on filmina vähemalt sama palju probleeme kui selle tegelastel, aga just nagu mainitud tegelaskujude puhul, on ka seda filmi vigadest hoolimata keeruline hukka mõista. Ma tean väga hästi, miks kriitikud lõpptulemusega rahul pole, ja ma ei pea nende arvamust sugugi valeks, aga veelgi paremini tean ma seda, miks "Suitsiidisalk" mulle meeldis.
"Suitsiidisalk" on energiline, hullumeelne, ootamatu, omanäoline ja iseäralik, ning see on iga kell rohkem väärt kui Marveli šabloonipõhine konveiermeetod (millest, tõsi küll, Marvel viimasel ajal vabaneda on üritanud). Loomulikult sobiksid "Suitsiidisalka" iseloomustama ka sõnad nagu "korralagedus" või "ebaühtlus" ning pean tunnistama, et filmi neurootilised meeleolu kõikumised on mullegi pinnuks silmas – kohati jääb mulje nagu lavastajatoolis oleks kordamööda istunud kolm visionääri, kes omavahel sõnagi ei vahetanud –, kuid nauditav on see teos sellegipoolest.
Niisiis lahkusin ma kinosaalist segaste tunnetega: mulle meeldis see, mida nägin, aga see, mida nägin, polnud sugugi see, mida tahtsin ja ootasin. Peaasjalikult olin ma kurb: kõik elemendid, mida perfektse koomiksifilmi jaoks vaja, olid täiesti olemas, aga Kosmoses jagatud 3D-prillid polnud kaugeltki piisavalt roosad, et "Suitsiidisalgas" täiuslikkust leida võinuks.
"Suitsiidisalgas" on täiuslikud näitlejad, täiuslikud karakterid, täiuslik huumor ning tänu David Ayeri varasemale repertuaarile ka täiuslikud tulevahetused, aga kogu see täiuslikkus on üheskoos "Batman vs Supermani" halvimate elementidega blenderisse pistetud ning seejärel koguvõimsusel segi lastud. "Suitsiidisalk" on meeleolukas teos, mille sügavasse sisemusse on peidetud perfektne koomiksifilm. Äkki õnnestub järgmisel korral see sealt valla päästa?
PS! Iga "Suitsiidisalga" karakter on väärt rohkem kui terve Marveli Tasujate tiim kokku. Ei jõua ära oodata, mil neid poolearulisi antikangelasi taaskord kinoekraanil näen!
