"Suitsiidisalk" toob kinolinale mitmed erinevad kurikaelad, kes peaksid kinni istuma, kuid ometigi päästab neid vabadusse risk, et saaksid hakkama kangelasteoga, mis päästaks linna kurjuse eest. Vaenlane on võimas ja nii asutaksegi valitsuse poolt heaks kiidetud programmi "Suicide Squad", kuna nemad on ainus meeskond, kes suudaks midagi ära teha. Erinevatest iseloomudest ja välimustest saab salk, kes omavahel tihti just ideaalselt läbi ei saa ja kelle arvamused ja oskused on ka täielikult erinevad – keegi neist soovib kohe teistele kallale tormata, teine jälle mõtleb varuplaanile, kolmas ei mõtle üldse. Linaloo teeb huvitavaks asjaolu, et lisaks Killer Crockile näeme ka Batmani, Jokkerit ja mitmeid teisi karaktereid samas filmis suurel ekraanil. See on lausa erakordne sündmus filmiajaloos, kus nii mitmed DC tegelased on samas moosipurgis.
Kas fännidele meeldib? Kindlasti meeldib, aga kohati jääb lugu ise pisut liiga hüppeliseks ning kui algus on paljulubav, siis keskpaigaks kerib kõik kuidagi laiali.

"Suitsiidisalk"

Kerget musta huumorit koomiksifilmide fännide rõõmuks jagub. Kas suurim pettumus on see, et me ei näe piisavalt palju Jokkerit ja Batmani? Tundub, et taheti näidata kõike ja korraga, siduda erinevaid lugusid ja tuua kõik korraga esile, et inimesed aru saaksid, kes on kes ja mis on mis. See olukord loob aga atmosfääri, kus lõpuks on lugu liiga laialivalguv laiali ning me ei hooli ühestki tegelasest. Muidugi on paar "kangelast", kes jäävad rohkem meelde – näiteks Deadshot (Will Smith) ja Harley Quinn (Margot Robbie). Nende omavaheline ekraanikeemia on isegi usutavam kui Harley ja Jokkeri oma. Viimane vaevleb teadmatuses ja üritab välja uurida, kus on tema kallim ning Harley hakkab lõpuks isegi uskuma, et kuulub Suitsiidisalka. Will Smithi kehastatud Deadshot jätab ilmselt parima mulje, luues ühest tegelasest ainsa korraliku täispildi.

Märulifilmina meelelahutuslik vaatamine – vähemalt ei pannud kinost lahkuma, aga midagi jäi siiski puudu. Raske öelda, mis see täpselt oli. Lihtsale kinokülastajale pisut võõrastav, aga koomiksifännile kohustuslik vaatamine. Lõpunoodiks annan siiski hea hinnangu. Võimaluse korral soovitan vaadata need tegelased ära suurel ekraanil. Loodetavasti mõeldakse tulevikus kõik paremini läbi – visuaalse poole pealt ei ole mitte midagi ette heita. Kohati on film lausa hämmastav ja maagiline.