Kui ühe naise mees julmalt tema silme ees mõrvatakse, peab ahastuses ja üksi jäänud Emma leidma tee, et saabuks õiglus. Ta peab leidma variandi, et keegi ometigi midagi teeks. Kogu küla on hirmul ning kurjus ei lase end kaua oodata. Bartholomew Bogue (Peter Sarsgaard) läheb oma sulidest kambaga eriti ülbeks ning algab võitlus elu ja surma peale.

"Seitsme vapra" ("The Magnificent Seven") puhul tahaksin eelkõige rääkida näitlejatest: Denzel Washingtoni ja Chris Pratti ekraanikeemia on filmi parim osa. Washington on kõikides rollides alati väga veenev, kuid Pratt tõestab taaskord, et suudab teha iga rolli enda omaks - tema muhedad naljad lähevad korda ning muudavad tema tegelaskuju Josh Faraday kinopublikule meeldivaks. Kes pani tähele sellist näitlejat, nagu Vincent D´Onofrio? Mees lõi kaasa ulmefilmis "Mehed mustas" ("Men in Black", 1997), mängides veidralt käituvat kuju, kes zombi moodi kööki ilmus ning nüüd taaskord on tema poolt tehtud väga hea rollisooritus. Need kolm tegelaskuju jäävadki kõige paremini meelde.

"Seitse vaprat"

Vesterni puhul pead olema žanri suur fänn, vastasel juhul võib ligi kahe tunnine kuulirahe ja hobustel ratsutamine pisut ära väsitada. Esimene pool on nagu "Ookeani üksteist" ("Ocean's Eleven"), kus peetakse plaani ja igaüks paneb oma kaardid lauale. Teises pooles läheb suuremaks sõjaks ja märulit jagub piisavalt. Siinkohal mainiksin, et tegu on üsnagi vägivaldse filmiga ning õrnemal poolel pole kinosaali väga asja. Tegu on meestefilmiga – nii et kes soovib vahelduseks linnamelust vabaneda ja natukene tõelist tapatalgut näha, siis see film on õige valik!

Tegu on klassikalise ja kvaliteetse vesterniga, mis täidab oma eesmärgi, kuid samas stiilis filmid lähevad kindlasti paremini peale Ameerikas, kus filmi ja žanri taust, müüdid ja ajalugu on otseselt publiku maitseeelistustega seotud. "Seitse vaprat" ongi täpselt see mis ta on – vestern! Lugu on lihtne ja sügavat filosoofiat siit otsida ei tasu. Režissöör Antoine Fuqua kohta ütleksin niipalju, et mees on andekas igas žanris - ta meieni toonud sellised suurepärased žanrifilmid nagu "Laskur" ("Shooter"), "Kutsuge McCall" ("The Equalizer"), "Treeningpäev" ("Training Day") ja pisut põrunud "Olümpos on langenud" ("Olympus Has Fallen").

Kokkuvõttes pakub "Seitse vaprat" vaheldust igasugustele auto- ja robotifilmidele - film on korralikult tehtud, seda kannavad head näitlejad ning usutav tegelastevaheline ekraanikeemia aitab juba tuttava loo uuesti värskeks muuta. Kui enam keegi ei aita, siis appi tõttab seitse vaprat ja need vaprad ei nuta, sest mäng ei ole sugugi ilus.

"Seitse vaprat" on praegu Forum Cinemas Eesti kinodes. Piletid leiad SIIT.