ARVUSTUS: "Kui koletis kutsub" on film, mida peaks vaatama iga täiskasvanu
Kaunis jõulukuu on alanud ja kurja öise hundiga PÖFF on möödas. Punamütsike enam ei karda. Siiski leidub mõnusatel pimedatel õhtutel väärtfilme, mida kinno vaatama minna. Üheks selliseks teoseks on kindlasti "Kui koletis kutsub" ("A Monster Calls").
Olgu alguses ära öeldud, et tegu ei ole lastefilmiga, ehkki pealkirjast võiks välja lugeda, et koletise temaatika võiks väikeseid koolilapsi huvitada. Teps pole see nii. Jätke oma kilkavad jõmpsikad koju, kui nad kõige ahastama panevate kaadrite peale vaid tasahilju kinosaalis naeru kihistavad ja filmist üldse arugi ei saa. Just viimane fakt võib rikkuda suurepäraselt teostatud linateose ja meepurki tõrva tilgutada, aga ee selleks...
"Kui koletis kutsub" jutustab südamliku loo koolipoisist nimega Conor. Tema ema on raskelt haige ja teda kiusatakse koolis. Poiss peab üksinda hakkama saama, hoolitsedes ema eest ning samal ajal võideldes ka oma sisemiste deemonitega, et mitte astuda kurjale teele ning endale pahandusi kaela tuua. Paraku vahest ei suuda nii noores eas laps kõigega päriselt üksinda toime tulla ning emotsioonid keevad täiesti üle. Conor tahab küll olla hea, kuid elus valitsevad olukorrad muudavad teda kogu aeg pigem vihaseks ja kurvaks.
Kõik tundub roosiline, ent mitte Conori jaoks. Kuna ema tervislik seisund ei luba just palju ja tal pole enam kaua elada jäänud, peab poiss kolima vanaema juurde, kuid nad ei saa omavahel läbi, mistõttu muutub uus olukord kiiresti väga pingeliseks. Siinkohal ütleksingi, et kui täiskasvanud mõtlevad tihti oma elus asjad liiga üle, siis lapsed ei saa ju mitte midagi parata, kui elu on otsustanud teha omad valusad valikud. Kui mõelda, siis film sobib hästi vaatamiseks lapsevanematele, kes võib-olla oma laste hingeelust hästi aru ei saa ning ei mõista nende äärmusest äärmusesse kõikuvaid tujusid. Jätke lapsed koju ja minge vaatama - ehk peale kinoseanssi mõistate paremini, mis väikese inimese sees võib toimuda.
Maagiliselt saabub kiusatud ja ränkade katsumustega piinatud väikese poisi ellu sõber, kes aitab Conoril mõista, miks on elu selline ja miks ta peab laskma lahti kõikidest paratamatult juhtuvatest asjadest. See sõber on iidne puu, kes „ärkab ellu“ ja toob julgust ja vaprust, et kõikide ülimalt kurbade ja pahade mõtetega toime tulla. Ta ilmub siis kui Conoril on halb tunne või kui ta tunneb, et talle tehakse liiga ning elu on tema vastu karm. Tänu Koletise innustusele ja toetusele suudab Conor teha asju, mida ta varem ei suutnud. Nii algab tee müstilise muinasloo poole, kus seotakse kokku päriselu tõed ning väljamõeldud teed ja rajad. Siiski ei suuda ta valusat tõde tunnistada ja see viib poisi lausa vaimse kuristiku ääreni.
Pean ütlema, et see on film, mida peaks vaatama iga täiskasvanu. Muinasjutuliste tegelaste vahendusel annab film hästi edasi mõtteid ja toob õpetust ka neile, kes arvasid, et teavad juba kõike. Peategelase emotsionaalne maailm rullub su ees lahti nagu avatud maailm ja sa hakkad koheselt kaasa elama ning mõistatama, mismoodi see kõik lõppeb. Väga suured kiidusõnad lähevad noorele näitlejale Lewis MacDougallile ("Paan: Reis Eikunagimaale"), kes on alles oma filmikarjääri alguses, ent teeb juba praegu võimsa rolli. Samuti on kogu kunstiline pool välja toodud fantastiliselt kaunilt ja vahepalad, mis vürtsitavad reaalse elu katsumusi liidavad kõik kenasti kokku.
Hoiatan, et kui sa pole just kivikuju ega muidu külma südamega kuri ja elus kibestunud inimene, siis saad vähemalt ühe pisara silmast välja pigistatud, sest just nii film mõjub! Lugu on lihtsalt laetud niivõrd võimsa emotsiooniga ning tegelased mõjuvad nii elutruult, et Koletise ilmumine ei muuda filmi mitte kuidagi ebausutavaks. Võta enne suuremat jõulumöllu aeg korraks maha ja mõtle möödunu peale. Kui arvad, et sul on raske või paha, siis Conoril on veelgi raskem.
Elu keerdkäike muinasjutuliku maailma kaudu lahkav "Kui koletis kutsub" on kohustuslik vaatamine kõikidele, kes hindavad väärtfilme ja kes ei pelga ka natukene lapsemeelsust tunnistada. Võib tunduda, et tegu on lihtlabase, järjekordse raamatust väljakirjutatud „õnneliku lõpuga“ muinaslooga, kuid vahel pole lood õnneliku lõpuga ning kahjuks ei ole elu alati selline nagu ootame.
Pühadele vastu minnes leiad kinodest Conori ja tema sõbra Koletise, kes tegelikult soovivad sulle lihtsalt jutustada ühe väga siira loo, millesarnast ei ole suurel ekraanil juba tükk aega nähtud. Peale seanssi soovitan nautida natukene vaikust, et kõige üle järele mõelda. Mine kinno, sest Koletis kutsub. See liigutav ja südamlik film sobib vahetult enne suuremaid pühi igati hästi. Kiirusta, sest film ei kesta kinodes enam väga kaua ja see väärib vaatamist võimalikult suurel ekraanil.
"Kui koletis kutsub" on nende 13 filmi seas, mis pärast PÖFFil linastumist jõuavad ka Eesti kinolevisse.
