ARVUSTUS: "Öö seadus" - nauditav perioodi draama, mis kinnitab, et Ben Affleck kuulub kaamera taha, mitte ette
Gängsterifilmide kuldajastu on ammuseks möödas, kuid kindlasti ei saa öelda, et teema ei oleks paeluv, eriti kui see on hästi esitletud. "Öö seadus" ("Live by Night") tundub omavat absoluutselt kõike, et olla tõeline üllatushitt: Ben Affleck on Oscari võitnud lavastaja enda viimase filmiga "Argo", lugu põhineb Dennis Lehane'i ("Shutter Island", Mystic River", "Gone Baby Gone") samanimelisel raamatul, näitlejate nimistu on täis professionaale ning eelarve on žanri kohta väga suur (65 miljonit dollarit), kuid reaalsuses linalugu nii ideaalne siiski pole.
Tulemuseks on kahetunnine nauditav film, mille jooksul igav just ei hakka, kuid ettevõtmine tundub olevat liiga suur tükk ja ehk liiga ambitsioonikas ainult ühele mehele - Ben Affleck on nimelt loo lavastaja, stsenarist, produtsent ning peaosaline. Proovides teha ise ja üksinda kõike suurepäraselt, vajub film kiirelt keskpärasusse ning pigem on pettumuseks ja heaks meeldetuletuseks, et Ben Afflecki koht on kaamera taga mitte selle ees.
Lugu keskendub politseikapteni pojale Joe Coughlin, kes peale sõjaväes teenimist andis endale lubaduse, et ta enam kunagi kellegi käske ei täida. Elades Bostonis aastal 1926, kui on alkoholikeelu aeg, elatab Joe ja tema paar sõpra ennast pisivargustega. Probleemid tekivad kiirelt, kui Joe seob ennast kohaliku iirlaste maffiabossi Albert White'i (Robert Glenister) armukesega Emma Gould (Sienna Miller) ning otsustavad koos Bostonist põgeneda. Mehe viimaseks tööks on pangarööv, mis paraku läheb oluliselt nihu, kui Joe reedetakse, makstes talle peaaegu tema elu.
Mõnda aega hiljem kolib Joe Floridasse, kus asub tööle Albert White'i suurima konkurendi Maso Pescatore alla, eesmärgiga White kõrvaldada. Soojas kliimas kohtab Joe noort kuubalannat Graciela (Zoe Saldana) ning kohalikku politseiülemat Figgis (Chris Cooper) ning tema tütart Loretta (Elle Fanning). Märkamatult ehitab Joe terve suure impeeriumi, surudes välja nii Albert White'i kui ka KKK liikmed ja nende mõjuvõimu.
Kriminaalsed lood, mis sisaldavad palju keerulisi karaktereid, mitmeid asukohti üle terve suure USA ning mille tegevustik kestab läbi kümnete aastate, on keerulise ülesehitusega igal juhul ning raamatuna kergem edasi anda. Sellise materjali ekraanile toomine nõuab suurt kirge teema vastu ning on päris selge, et Affleckil seda ei ole. Nimetatud kirge ei ole näha stsenaariumis, näitlemises ega ka lavastuses. Tempo on konarlik, lool on puudu igasugune momentum, mis kannaks publikut ühest stseenist teise. Lavastaja eesmärk jääb segaseks, kui filmist on puudu emotsioon, stseenid on ekraanil liiga pikalt või katkevad varakult ning kogu ajastu on esitletud puiselt ja kuivalt - kõik riided on puhtad ja korras, märul möödub kiirelt ja vaikselt, seks on igav, majad on korras ja ilusad. Kus on tolle ajastu tööpuudus, depressioon ja kõik muu selline?
Kõigest hoolimata on film piisavalt nauditav, mille põhiliseks põhjuseks on harvaesinevad suurepäraselt tehtud momendid, imelised näitlejad ning räägitav lugu on huvitav. Zoe Saldana Graciela rollis näitab naise kõrgeid oskuseid, sest suudab teha niivõrd vähesega väga palju. Isiklikuks lemmikuks on politseinik Figgis rollis olev Chris Cooper, kes vähese ekraaniajaga lisab räägitavale loole terve omaette kihi, pakkudes filmis ainsana tõelist emotsiooni ja kurbust elu tragöödia üle.
Suurim probleem antud linateose juures on erinevate teemade tutvustamine - sõltuvus, rassism, majanduskrahh, religioon, maffia verised sõjad, korruptsioon, poliitika - ning nendega mitte midagi tegemine. Kokkuvõtlikult on kogu teos ühest suvalisest pätist, kes magatab paari naist, tulistab paari meest ning ajab kokku paar dollarit ning kordagi ei tule välja põhjus, et miks publik peaks üldse sellest huvituma. Absurdelt segane on Afflecki enda valimine kaamera ette - kange, eksinud näoga mees, kes on iga hetk magama jäämas.
Kõike seda arvestades, pean ütlema, et lugu on huvitav ja karakterid äärmiselt värvilised, kuid sisu on natukene liiga palju ühe väikese filmi jaoks. Selline materjal oleks rohkem sobilik teleseriaalina, siis ei oleks koguaeg tunnet, et millestki hüpatakse üle.
"Öö seadus" on praegu Forum Cinemas kinodes.
