Tõelisele Disney-filmide fännile mõeldud perefilm sobib ka neile, kellele meeldivad muinasjutud, maagilised ja müstilised elamused. Kui ka ei ole tuttav algse looga, siis pole hullu, sest Disney jutustab kõik ladusalt ära ja kaasa pole vaja palju mõelda. Kohati on filmis väga süngeid kohti, ent rohked tantsu — ja laulunumbrid lummavad muusikalide austajaid glamuuri ja erakordsete efektidega ning võluvad väiksemaid vaatajaid kauni värvipaletiga.

Ilmselt teavad vähesed, et “Kaunitar ja koletis” on algselt loodud prantsuse kirjaniku Jeanne-Marie Leprince de Beamounti poolt ning millest Disney omakorda lõi 1991. aastal täispika animatsiooni, millel antud film baseerub. Väidetavalt oli prantsuse kirjanik omal ajal suhtes Inglismaa spiooni, Thomas Pichoniga, mis võis mõjutada ka esimest versiooni “Kaunitarist ja koletisest”. Kõik see aga oli kaunikesti ammu, sest kirjanik lahkus meie seast juba 1780. aastal. Enne tänavust filmi, ilmus 2014. aastal Prantsusmaa-Saksamaa versioon, mis aga ei osutunud eriti populaarseks. Klassikalist lugu moonutati ning erilist tähelepanu film ei saanud. Vähemalt mitte siin Eestis.

“Kaunitar ja koletis” sobib nii naistele, meestele, lastele kui ka tervele perele. Maagiline ja imeilus armastuslugu ei jäta kedagi külmaks. Kiitma peab näitlejate valikut, suurepäraseid muusikanumbreid ja glamuurset atmosfääri. Tegu on pesuehtsa muinaslooga, mis paneb paariks tunniks unustama elumured ja manab silme ette ilusa loo selle kõige paremas võtmes. Tundub et Disney tahab iga oma looga öelda ainult üht — usu maagiasse!

Linateost iseloomustab ka kindlasti muusikapala "Beauty and the Beast" / "Tale As Old As Time", mida on esitatud tohutult paljude artistide poolt duetina, ent ka uustöötlustena Youtube’i kasutajate poolt. Ütleksin, et see laul jääb kõige rohkem meelde, kuigi filmis on ka paar täiesti uut laulu. Võib öelda, et tegu on fännifilmiga, mis ei jäta originaaliga võrreldes midagi olulist välja ning uue ja vana visuaalne kooslus on kokkuvõttes väga nauditav. Kui laulmine ja tantsimine filmides ei kõneta, siis tasub see vaatamise nimekirjast maha kriipsutada.

Samas, kumb on odavam — kas osta pilet teatrisse või kinno, kust saab samuti kultuurilise elamuse, mis polnud kaugel teatrietendusel kogetust? Soovitan vaatama minna eriti teatrihuvilistele ja neile, kes hindavad glamuurset ja uhkelt loodud kauneid momente. Hea, et seekord ei tehtud emakeelset dublaaži, sest see oleks juba pisut kentsakas olnud, arvestades, et terve näitlejate meeskond on ära teinud suure töö. Filmi lõppedes ei tahtnud kinosaalist lahkudagi, vaid veel aega veeta toredate inimtegelaste ja asjadeks muudetud karakterite seltskonnas.