Olen olnud Matthew Vaughni fänn alates 2010. aasta verisest koomiksifilmist "Kick-Ass“ ja see mees juba teab, kuidas vingeid filme teha. "Kuldne ring“ ei kustuta esimesest jäänud helgeid mälestusi ning kupatab vaataja suunas tohutul hulgal detailselt ja stiilselt filmitud märulit, ent ka värvikaid tegelasi ja nostalgiahetki esimesest osast..

Vaughn teab, kuidas oma vaatajaskonnale läheneda ja ka seda, millise huumoriga publikut kostitada. Lisaks paneb "Kuldne ring" väga hästi täppi igas stseenis kasutatud muusikapaladega. Filmi võiks kokku võtta nii – palju vägivaldseid ja veriselt lõppevaid stseene, iroonilsi nalju nii brittide kui ameeriklaste kulul ning kõike seda saadab adrenaliinirohke tempo oma ala tippnäitlejatega.

"Kingsman: Kuldne ring"

Järg ei nõua, et oleksid näinud esimest osa, kuid mõned asjad võivad siiski jääda segaseks isegi siis kui kohustuslik info eelnevalt juhtunu osas on edasi antud.

Peategelane Eggsy (Taron Egerton) on Kingsmani kenasti sisse sulandunud ja nüüdseks oma tiitli vääriline. Ühel hetkel ründab teda täiesti ootamatult kunagine konkurent Kingsmani alguseaegadest – Charlie. Sellest saab alguse pöörane tagaajamine ja võitlus elu ja surma peale.

Vahepeal on silmapiirilt kadunud Harry (Colin Firth), keda Eggsy tihti hea sõnaga meenutab. Kui aga toimub suur rünnak luureagentuuri Kingsman peakontorile, on aeg taas suurtele tegudele asuda. Eggsy ja Merlin (Mark Strong) võtavad ette teekonna Kentucky´sse. Seal hakkavad asjad hargnema õige huvitavat rada ja kogu Kingsmani teema puhutakse taas huviorbiiti. Sel korral asutakse vastu "Kuldne ring" nimelisele kuritegelikule rühmitusele, mille eesotsas sadistlike ja haiglaslike mõtetega Poppy (Julianne Moore). Vähe sellest – taas asutakse otsima lahendust, et peatada üle maailma leviv haigus, mida Poppy oma mõnuaineäriga levitab.

"Kingsman: Kuldne ring"

Kurikael on ka järjes küllaltki huvitav ning ka seekord röövib põhipaha tuntuid inimesi. Antud juhul siis Sir Elton Johni, kes pakkus rohkelt nalja ja meelelahutust. Paratamatult muutub kogu palagan absurdseks, ent kõik see peabki nii olema. Filmitegijad on teadlikult loonud žanri üle nalja heitva filmi, mis ei muutu õnneks labaseks paroodiaks. "Kuldne ring" teab, et just parajalt palju aegluubis kuule ja peksumöllu, verd ja tagaajamist ongi täiesti normaalne.

Paljude tegelaskujudega oleks saanud rohkem ära teha. Näiteks kaasati filmi Channing Tatum ja Jeff Bridges, kuid neile anti vähe ekraaniaega, mistõttu polnud neil loos ka eriti suur roll. Peab eraldi ära märkima elava legendi, Sir Michael Gamboni väikese etteaste ning muidugi ka Halle Berry, kes ei saanud küll sarnaselt Tatumile ja Bridgesile midagi suuremat ära teha. Tuleb veel ära märkida, et filmis kaasa teinud Björn Granath, kes kehastas Rootsi kuningat, lahkus siit ilmast sel aastal ja tundub, et see jäigi tema suuremaks filmirolliks.

"Kingsman: Kuldne ring"

"Kingsmani" järje vahest suurim võlu seisneb peategelaste omavahelises ekraanikeemias, aga muidugi ka huumoris ja pöörases märulis. Võikate tapmiskaadrite ja vürtsika huumori maitsekuse üle võib muidugi vaielda, aga Vaughni stiili õigustab huumor ja teiste filmide pilamine.

"Kinsgman: Kuldne ring" on üsna võrdväärne esimese osaga. Märulifilmide austajatele soovitan igal juhul soojalt. Tundub, et sügis tõi tagasi suvesoojuse, sest film võinuks linastuda juba paljureklaamitud suvise hittfilmina.