1. "Ümberpööramatu" ("Irreversible", 2002)

Gaspar Noe filmis "Ümberpööramatu" rünnatakse ja vägistatakse üheksa minuti jooksul naist nii metsikult, et publik ei pidanud vastu ning suur osa lahkus Cannes'i ja Sundance.i filmifestivali ajal saalist. Varalahkunud legendaarne USA filmikriitik Roger Ebert leidis, et see film on nii vägivaldne ja õel, et enamik inimesi ei suuda seda vaadata.

NB! Video sisaldab häirivat sisu ning seda tasub vaadata ainult omal vastutusel.

2. "Roar" (1981)

Noel Marshalli lavastatud film perekonnast, keda ründavad pereisale kuuluva kodu ümber tema metsloomad mängis teiste hulgas ka Marshalli enda tütar, kuigi tegemist oli filmiga, mille 11 kuud kestnud võtete jooksul said osalejad pea 70 vigastust, sest filmis kasutati reaalseid metsloomi.

Vigastuste hulgas olid näiteks murtud luud, gangreeni jäämine ja muidugi metsikute ja väljatreenimata loomade rünnakute tagajärjed.

Režissöör ei pööranud vigastustele suurt tähelepanu, sest nii olevat asi olnud tõepärasem ja ta saigi kaadrisse reaalse voolava vere. Operaatorit Jan de Bonti, kellest hiljem sai tuntud Hollywoodi režissöör, ründas näiteks lõvi ja talle tehti peas 120 õmblust.

Filmitegijad väitsid, et võtete jooksul ei vigastatud ühtegi looma, kuid see polnud tõsi, sest ametnikud pidid maha laskma kolm lõvi, kes põgenesid üleujutuste ajal looduskaitsealalt, kus ka võtted toimusid ja keda ka võtetel kasutati.

"Roari" loetakse filmivõtete pärast üheks kõige ohtlikumaks filmiks.

3. "Kaklusklubi" ("Fight Club", 1999)

"Kaklusklubi" tõi kaasa kõik selle, mida ikka provokatiivsed filmid endaga kaasa toovad ehk jäljendajad. Mitmes kohas avati kaklusklubid, kus justnimelt kakeldi omavahel. Ühe California kooli õpilaste kakluskubi muutus isegi nii vägivaldseks, et paljud neist arreteeriti.

See polnud muidugi ainus filmiga seotud olnud juhtum: ühe Sao Paulo kinos avas tudeng keset filmi saalis istujate pihta relvast tule, sest tundis end filmis ära ja nõustus filmis esitatud kehtivat korda hävitada püüdnud peategelase ideedega.

4. "Sündinud tapjaks" ("Natural Born Killers", 1994)

1995. aastal suundusid Sarah Edmondson ja tema poiss-sõber Benjamin James Darras vägivaldsele reisile läbi Mississippi ja Louisiana. Neid olevat selleks innustanud Oliver Stone'i vastuoluline film "Sündinud tapjaks" ("Natural Born Killers").

Edmonson tulistas Louisiana poodi röövides kassapidajat Patsy Byersit, kes jäi ellu, kuid halvatuks. Ta kaebas kohtusse nii filmitegijad kui ka kurjategijad, süüdistades seejuures kõiges filmi. Kohus loobus süüasjast 1997. aastal, kuid Byers oli juba mitu kuud varem vähki surnud.

5. "Kellavärgiga apelsin" ("Clockwork Orange", 1971)

Stanley Kubricku meistriteos "Kellavärgiga apelsin" esitas julgeid ja ideid meie ühiskonna kohta, kuid kui filmis ja raamatus, millel film põhines, jäidki need mõtlepanevate ideede tasandile, siis oli siiski palju neid inimesi, kes said filmist inspiratsiooni.

Kubrickul kästi ise film Inglismaa kinodest eemaldada, sest filmiga seostus kaks kuritegu, mida loeti otseselt filmis toimunud vägivaldsete stseenide kopeerimiseks reaalses elus.

Lisaks vägistati 1973. aastal Lancashire'is üks Hollandi tüdruk ning räige teo sooritaja oli laulnud "Kellavärgiga apelsini" peategelase Alexi stiilis laulu “Singing in the Rain". Mees kandis ka Alexi gängi stiilis rõivaid.

Sarnaseid kuritegusid, kus osalejad kannavad filmi tegelastest inspireeritud rõivaid, on veelgi olnud ning see on piisav põhjus, miks lisada Kubricku üks parimaid filme siia nimekirja: see on oluline film, mis kõnetab vaatajaid tänase päevani, kuid võib mõjutada ka neid, kes võtavad filmis toimunut liiga otseselt ja asuvad end tegelaste stiilis välja elama.