Seriaal jätkab eelmise hooaja vaimus, kogudes natukene liiga pikalt hoogu, et käima saada ja siis tõmbab järsult pidureid. Seekord on mõned kaheldavad otsused teekonnal läbi kahe universumi ja teismeliseks saamisel, kuid kuna see siiski kõik töötab, on raske sarmile vastu panna ja mitte tervet hooaega ühe istumisega algusest lõpuni vaadata.

Peab natukene seriaalile kaasa tundma, sest suurimaks probleemiks on asjaolud, mis ei ole mitte kellegi kontrolli all. "Stranger Things" esimene hooaeg levis suusõnaliselt ja märkamatult tõusis eelmise aasta suurimas fenomeniks. Selge, et sellisest varjust valgust näha ei ole kerge ning osaliselt tõepoolest jääb eelmise varju. Sellest ei tohi lasta ennast häirida, sest "igavesti sügisene" koduse tundega seriaal on täis erakordset ja vapustavat, millele keskenduda.

Lugu on endiselt kaasahaarav, karakterid poevad hinge ja vigu on äärmiselt kerge ignoreerida, sest üldmulje on vankumatu. Atmosfäär on häirimatu, tempo on kõikuv, kuid antud lahenduse juures ainukene reaalne valik. Näeme karakterite kasvamist, uusi suhteid ja uut polariseerimist ootamatust kohast. "Stranger Things 2" on vääriline järg. Tegevustik jätkub aasta aega hiljem peale eelmise hooaja sündmuseid. Hoiatan, et kes pole veel esimest vaadanud, siis edasine info on kindel spoiler.

"Stranger Things"

Will Byers (Noah Schnapp) on eluga edasi läinud, kuigi kogetu ei lase jätkata normaalset elu. Ta kogeb endiselt hüppeid kahe reaalsuse vahel ning arstid ei suuda viga leida. Eleven (Millie Bobby Brown) on tagasi ja elab koos Jim Hopperiga (David Harbour) vaikset, peaaegu isa ja tütre elu. Eleven on teekonnal avastamaks enda juuri ja teismelise normaalset elu, samal ajal kui teine seltskond tegeleb väikelinnas süvenevate probleemidega, kus Upside Down maailm proovib siia poole üle tulla. Will on taaskord sündmuste keskpunktis.

Teine hooaeg on klassikaline järg, nö õpikust tehtud, jäädes traditsiooniliseks ja kahe jalaga maapeale. Sammukene edasi on astutud loo jutustamisel, kus on selgem fookus ning iga detail on olulisem kui varem. Esimesel hooajal oli mitu eraldi väikest mininarratiivi, mille eesmärk oli tempot vaos hoida, siis siin seda enam ei ole. Dufferi vennad (seriaali autorid ja eestvedajad) kasutavad rohkem olemasolevaid resursse nagu imeline seltskond näitlejaid. Selgelt ollakse julgemad karaktereid lahutama, andes igaühele võimaluse särada ja ennast avada. See tähendab, et paljud episoodid koosnevad üpris mitmest eraldiseisvatest lugudest ning need enam ei ole alati ajaliselt sünkroonis. Keerulisem lahendus on kiiduväärt kunstiline oskus, kuid tavavaataja ei pruugi hinnata mitte-lineraarset jutustamist, kus ajataju on paigast ära.

Tihtipeale tekib mulje, et korraga toimub kümme asja viies kohas, kuid tegelikulttoimub hoopis kaks asja korraga, viies erinevates momentides läbi mitme episoodi tegevused. Kõrgema klassi televisiooni kvaliteet. Millie Bobby Brown saab palju ekraaniaega ning on selge fookuspunkt, millele seriaali ehitatakse. Teisel hooajal saab noor tüdruk korraliku elukooli ning nii karakter kui ka näitleja peavad näitama, et mida nad tegelikult oskavad. Hea uudis - mõlemad tõusevad enda ülesande kõrgusele. Läbi tema seikluste enda tausta avastamas saame olulist informatsiooni seriaalis loodud universumi kohta. Kuidas see asutus tekkis, kes seal olid, kus on Eleveni ema ja muu selline.

"Stranger Things"

Tugevuseks on lõpuks see kõik kokku omavahel tuua konkreetseks lahenduseks. Viimased kaks episoodi on hullumeelse tempoga finaal, mis proovib lahendada kõik lahtised küsimused, et esitada uusi ja suuremaid. Minu jaoks on lõpp väike mure koht, sest tundub olevat liiga ohutu ja väljaspool seda, mida olen harjunud ootama seriaalist ootama. Ei olnud rahul mugavusega, kuidas probleemid lahendati ning natukene kortsutan kulmu, et kas see oligi see, mida terve hooaeg ootasin? Raske on lugeda seda miinuseks, sest minu ootused ei peagi olema kooskõlas seriaali eesmärgiga.

Mis uut? Teine hooaeg toob juurde mitu uut karakterit, kes mängivad oluliseid rolli. Lisaks üks eelmise hooaja negatiivne tegelane võtab ühe sümpaatseima rolli läbi terve teise hooaja, seega kogu asi peegeldab elulist tüsklit - asjad muutuvad, inimesed tulevad ja lähevad. Minu jaoks on teemast väljas Nancy (Natalia Dyer) ja Jonathani (Charlie Heaton) seiklus Barbi surma eest andestust otsida, proovides paljastada vandenõu selle ümber. Tugevalt koomiline, tolle ajastu teismeliste filmidele sarnanev kõrvallugu ei paku tegelikult midagi ning tundub olevat fännidele pakutud toode, et lahendada kaks asja korraga - Barbi saatus ja Nancy/Jonathani suhe.

Üks viiest Emmy auhinnast seriaalile läks näitlejate leidmise eest. Kusagilt suudeti võtta viis noorukit, kes käsu peale näitavad iga keerulist emotsiooni ning töötavad koos erivärvilise täiskasvanute meeskonnaga. Hetkel üks parimaid ja tugevamaid näitlejate meeskond särab eelkõige sellega, kui veatult uued sisse sulavad. Selline tunne, et need tegelased olid terve aeg seal, meie lihstalt ei märganud neid. Uued näitlejad saavad mõned olulised momendid, kuid kõik suur ja oluline jääb siiski olemasolevate staaride kanda.

"Stranger Things"

Väikene mure koht on see, et teine hooaeg kipub unustama enda loodud ajastut. Kui esimene hooaeg oli kaheksakümnendate kuldajastu, mis paistis välja igas elemendis, siis nüüd on seda raskem märgata. Telefonid, autod ja VHS kassettid on ainsad suuremad indikaatorid ning leian, et see on allakäigu alguseks. Ajastu on üks tugevus ja seda ei tohiks kõrvale jätta. Steven Spielberg, John Carpenter ja Stephen King on endiselt suured mõjutajad igas episoodis, kus on raske mitte märgata sarnasusi erinevate suure teostega läbi filmiajaloo.

Teine hooaeg on üldiselt uudsem ja teistsugune kui esimene, olles täienduseks ja lisaks, täpselt nagu järg olema peab. Siiski on palju sarnaseid lahendusi, kus proovitakse taastada eelmise hooaja suuri momente (eriti just WIlli ja Hopperi puhul). Olenemata sellest, et see töötab ka teist korda, lisaks üllatuse puudumisele on nüüd teada ka lahendus, mis omab seda ohoo efekti.

Teine hooaeg näitab ka selgelt, et tegijad on pelglikud edasi liikuma liiga kaugele esimesest hooajast, kartes fännide pöördumist. Seda näitab meile kolmas hooaeg - jah, see on tulemas. Teine hooaeg on kübeke nõrgem kui esimene, kuid antud juhul tähendab see ikkagi kõrget kvaliteeti. Soovitama ei hakka siin midagi, sest eeldan, et räägin kohustuslikust vaatamisest. Head vaatamist.

"Stranger Things" on vaadatav Netflixi vahendusel.