ARVUSTUS | Netflixi "American Vandal" näitab, et joonistatud peenised võivad tähendada palju enamat
"American Vandal" on üks neist seriaalidest, mida peab ise nägema, et selle kvaliteeti ja head taset uskuda. Praeguseks on Netflix leidnud endale konkreetse stiili ja antud seriaali puhul on seda tugevalt näha ja tunda. Alguses ei pidanud seda isegi päris asjaks, sest kui Netflix postitas Facebooki esimese traileri seriaalist, milles uuritakse grafitiga soditud peeniseid nagu jõhkrat roima, mida terve üks hooaeg uurida, olin kindel, et see mingisugune nali.
Tegelikult ei ole, sest "American Vandal" uurib terve hooaeg, miks, millal ja kuidas joonistati punase värviga peenised kahekümne seitsmele kooli personali autole. Idee tundub jabur, kuid stsenaarium ja lavastus on tasemel ning hoolikalt paigutatud vihjed ja tempo hoiab vaatajat pingestatuna tooli serval. Hoiatus: peale esimese episoodi vaatamist on tugev soov kõik korraga ära vaadata.
Ühel koolipäeval avastatakse, et kahekümne seitsme koolitöötaja autot on rikutud. Nende peale on joonistatud tugeva punase spreivärviga suured peenised ning ühel autol, hispaania keele õpetajale kuuluval, on kumm ka katki tehtud. Kõik asitõendid viitavad ainult ühele õpilasele - Dylan Maxwell (Jimmy Tatro). Puudub igasugune kahtlus, kes seda tegi ning selle tulemusena kõrvaldatakse Dylan koolist. Samal ajal väidab poiss kogu aeg, et on süütu.
Peter Maldonado (Tyler Alvarez) ja Sam Ecklund (Griffin Gluck) on kooli videoklubi aktivistid, kes otsustavad sellest sündmusest teha dokumentaalfilmi, kuid endalegi ootamatult avastavad, et asjad ei pruugi olla nii selged kui esialgu tunduvad, sest autodele joonistatud peenistel ei ole munandid karvased, mis on täpselt see, mida Dylan koguaeg enda poolt joonistatud peenistele lisas. Algab sügav ja kaasahaarav uuriv ajakirjanduslik teekond.
Olen suur satiiri austaja selle keerukuse pärast, sest hea satiir nõuab detailseid teadmiseid algupärasest teemast ja erinevatest detailidest. "American Vandal" ei ole mõeldud olema naljakas ning üldiselt seda see ka ei ole, kuigi on palju momente, kus leidsin ennast naermas. See naer oli tingitud kaasaelamisest ja ehedast emotsioonist erinevate sündmuste juures. Kõige olulisem omadus seriaali juures on selle ülimalt tugev meelelahutuslik väärtus. See haaras mind kiirelt kaasa ja enne lahti ei lasknud, kui kõik episoodid järjest suure huviga ära vaatasin.
Teemasid on seotud siia palju ja kiires tempos ning enamjaolt näeme publikuna juba valmis filmi, kus vahel näeme nö. "kaamera taha", kuid muul ajal elame sündmuseid läbi samal ajal kui võttemeeskond. Teismeliste elu võetakse luubi alla ning sealt tuleb esile tumedaid momente, mida igaüks oma elus teiste eest peidab. Sotsiaalseid sõnumeid on palju. Julgelt on sisse toodud näiteks videomängude striimine läbi Twitchi või Youtube'i kanaliga kuulsuse otsimine.
Iga episood keskendub ühele konkreetsele kooliõpilasele, kellel on mingisugune seos kas Dylaniga või kellegi teisega antud kuriteo juures. Nende elu lahatakse ja uuritakse põhjuseid, alibisid, motiive ja kõike muud, mis võiks tuua selgust üllatavalt mõistatuslikku kuritöösse. Uurimisel kasutatakse inimeste Twitteri, Facebooki ja Instagrami postitusi. Uuritakse, et kes on kelle asju internetis vaadanud ning mida üksteisele sõnumitega saadetakse. Üks lemmikuid oli viis, kuidas lavastati uuesti ühe peo sündmused läbi erinevate külastajate telefonivideote ja postituste kaudu, saades täpse asukoha, kus keegi oli ja kuidas liiguti minuti pealt. Huvitav idee igal juhul.
Tunnistan, et antud seriaali kütkestav osa väljaspool kunstilist väärtust ja produktsiooni, on selle ettearvamatus. Ma pole kunagi olnud kerge inimene, keda pimeduses hoida, kuid antud juhul on üpris keeruline aimata, kes räägib tõtt, kes valetab ning mis tegelikult toimub. Detailid ja sündmused harutavad ennast lahti selliselt, et mitte keegi ei saa puhtalt loogika ja ratsionaalse mõtlemisega erinevaid seoseid luua. See on huvitav ning toimib suurepäraselt.
Minnes korraks natukene sügavamale, siis maalib "American Vandal" lisaks punastele peenistele mitu pilt ka ühiskonnast. Esimene oluline on õiglussüsteemi hall maailmapilt, kus imago määrab tihtipeale rohkem kui faktid. Teine sõnum on ausa ja valeliku minapildi esitamine inimestele enda ümber ning mida tegelikult inimestelt oodatakse. Ausad inimesed on tihti need, kes tekitavad meis ebamugavust, sest ei järgi reegleid, mida oleme harjunud ise tegema. Kas soovime mugavust või soovime ausust? Samuti on teemas ka inimese ausõna tähendusel, keelatud suhetel ning veel palju palju muud.
Netflix on ühe "Troonide mängu" stiilius hiti kaugusel, et kontrollida tervet telemaastiku, kuid kuniks see juhtub, siis keskmine seriaalide kvaliteet on neil üllatavalt hea. Nende leitud stiil on minu jaoks nauditav ning pean ennast ka raudkindlaks fänniks. "American Vandal" on tugev näitaja nimekirjas, mis on juba päris muljetavaldav. Eelkõige soovitaksin seda noortele, kuid siin on midagi igale hingele ja mõistusele avastamiseks, kuid vanematega võiks seda koos mitte vaadata. Mitmed dialoogid karvastest munandidest ei ole kindlasti väga mugav teema, mida koos vanematega televiisorist vaadata.
"American Vandal" on praegu Netflixis.
