Harrison Ford – Han Solo

Alguses on ta kaabakas, kuid aja jooksul saavad vaatajad aru, et tegelikult on Han Solol ka süda. Ta hoolib inimestest isegi nii palju, et hakkab mässajate juhiks. Näitleja Harrison Ford aga püüdis isegi inimesi moosida, et Han Solo surma saaks, mis lõpuks juhtuski saaga VII episoodis "Jõud tärkab".

Fordi jaoks oli aga Han Solo roll imeline võimalus astumaks Hollywoodi kõrgliigasse, kuigi Solo rolli tahtsid omal ajal veel neli näitlejat, aga õnneks läks ajalugu teistmoodi.

Kui Ford poleks 77. aasta "Star Warsi" rolli saanud, siis oleks ta võibolla senini puusepp. 1960-ndate lõpus polnud noor Harrison Ford leidnud endale veel seda ühte suurt rolli. Näitlejakarjäär oli küll juba alanud, aga ta polnud rollidega rahul, sest need olid sageli liiga väiksed ning ei nõudnud temalt isegi dialoogi. Ford õppis selgeks puusepa töö, sest tal oli vaja toetada oma naist ja kahte väikest last. Näitlejatöö ei tasunud sel hetkel end ära. Ta töötas näiteks maailmakuulsa The Doorsi lavatöölisena ning aitas ehitada tuntud Brasiilia muusikule Sergio Mendesile salvestusstuudio.

Ford teenis "Star Wars: Jõud tärkab" eest umbes 35 miljonit dollarit ning paistab, et tal pole mõtet väga Solo rolli pärast viriseda, kuid vaadates, kui suureks "Star Wars" kujunes, siis pole ime, et see kõik ühel hetkel tema jaoks tüütuks muutus.

Filmist “Daredevil – kartmatu tasuja” ei tulnud midagi head välja. Võib-olla ainult Michael Clarke-Duncani Kingpini roll. Veel vähem meeldis inimestele filmist sündinud lisaosa "Elektra", mis tehti ainult raha nimel. Kõige vähem meeldis filmis mängida aga Elektrat kehastavale Jennifer Garnerile.

Rob Bowmani (alahinnatud "Tulelinn", "Salatoimikute" esimene täispikk film) lavastatud "Elektra" oli niivõrd näotu, mannetu ja ebameeldivalt halenaljakas, et tekkis küsimus, miks oma soorituse tõttu palju kriitikat saanud Jennifer Garner filmist üldse osa võttis. Näitleja sõnu tegi seda ainult lepingus olevate nõuete pärast. Eks see ütleb juba nii mõndagi.

Megan Fox mängis Shia LaBeouf’i tegelase armastatut “Transformerite” esimeses kahes osas. Näitlejanna sõnul peaksid inimesed aga niisamagi aru saama, et “Transformerite” puhul pole oluline, kuidas keegi näitleb, vaid kogu asi oli üles ehitatud efektidele.

Fox oli "Transformerite" seeria üks suurimaid staare hetkeni, mil ta enam ei olnud, sest ta vahetati lihtsalt välja. Pärast "Transformers 2" oli Foxil režissöör Michael Bay kohta palju öelda. Ta nimetas režissöör Michael Bay's kiuslikuks ja võrdles teda Adolf Hitleriga. "Transformerite" üks produtsentidest Steven Spielberg nõudis, et Fox eemaldatakse ja nii juhtuski. Kolmandas osas "Dark of the Moon" võttis Foxi rolli üle modell Rosie Huntington-Whiteley. Fox leppis kõigi osapooltega hiljem ära, sest astus üles kahes Bay produtseeritud "Teismeliste ninjakilpkonnade" filmis.

Aga asi võis olla ka Foxis, sest näitlejaannet tal igatahes pole ja need, kes selles väites kahtlevad, peavad ainult meelde tuletama kahte esimest "Transformerite filmi, koomiksifilmi "Jonah Hex", õudusfilmi "Jennifer's Body", komöödiat "The Dictator" ja kahte "Teismeliste ninjakilpkonnade" filmi. Viimast ei tasu siiski meenutada, sest valus mälestus on endiselt liiga värske.

Foxi karjääri ainuke tõeliselt hea roll tuleneb Judd Apatow elulisest komöödiast "This Is 40", aga see ei suuda peita mitte kuidagi tõsiasja, et korra ilusa välimuse tõttu rollidesse valitud Fox jääbki veel pikemaks ajaks selleks ilusaks näitlejaks.

Räägitakse, et Alba oleks režissöör Tim Story tõttu peaaegu "Fantastilise neliku" (2005) rollist loobunud, sest mees palus tal nutta kaunil moel. See oli hetk, mil Alba sai aru, et tema tegelaskuju on täiesti tühi ja mõttetu.

2005. aasta "Fantastilise neliku" ja Frank Milleri graafilisel novellil põhinenud "Sin City" abil Hollywoodi kuulsuste sekka tõusnud Jessica Alba karjääri ainuke tõesti hea film ongi "Sin City".

"Fantastiline nelik" ja selle ebavajalik järg tõestasid aga pigem, et Albat nähakse ilusa näona, mis sobib kenasti keskpärastesse romantilistesse komöödiatesse, palju paremate õudusfilmide kehvadesse uusversioonidesse ja märulifilmidesse kehastama hätta sattunud naist, kuigi Danny Trejo "Machete" filmides sai ta isegi hästi hakkama, kuigi need pole filmid, mis nõuaksid ka oskust näidelda.

Shia LaBeouf polnud rahul "Indiana Jones ja kristallpealuu kuningriigi" juures Steven Spielbergi režissööritööga ja enda tegelaskuju liigse temperamendiga. Ta tundis nagu oleks rikutud midagi kaunist, mida inimesed armastasid. LaBeouf’i sõnul on näitleja ülesanne puhuda rollile elu sisse, kuid selle rolliga ta enda sõnul hakkama ei saanud.

LaBeouf on kummaline näitleja: ta on teinud rollide jaoks igasuguseid veidrusi. Näiteks keeldus ta sõjafilm "Raev" ("Fury") võtete ajal end pesemast ning lõikas oma nägu, lasi hamba välja tõmmata ning kakles kaasnäitlejatega, et rolli maksimaalselt sisse minna.

2012. aasta John Hillcoati ("The Proposition", "The Road") filmi "Lindpriid" võtetel leidis LaBeouf, et kuna ta kehastab tegelast, kes aitab samakat toota, siis peaks ka tema välja nägema nii nagu oleks päriselt purjus. Kuidas ta seda tegi? Väga lihtsalt: ta jõi ennast enne võtteid täis, sest tema sõnul suutis ta ainult nii jätta reaalse mulje, et tegu on inimesega, kes on joonud.

Nii et võib öelda, et pärast Mutt Williamsi rolli andis LaBeouf endast kõik, et järgnevad rollid oleksid suurepärased, mida nad on ka olnud. Vaadake teda kas või spordidraamas "Björn Borg ja McEnroe".

Ämblikmehest on vändatud mitmeid filme, kuid 2012. aasta "Imeline Ämblikmees" ja 2014. aasta "Imeline Ämblikmees 2" polnud sama head kui Sam Raimi esimene triloogia.

Loomulikult võib sama tegelaskujuga teha mitu uuemat filmi, kuid peamine ämber, millesse kiputakse astuma, on liigne kiirustamine. Tahetakse järele jõuda Disney Marveli filmidele ning sellega minnakse tihtipeale alt. Edu proovitakse saavutada aga liiga kiiresti. 2012. aasta ja 2014. aasta versioonides tädi May'd kehastanud Sally Field kommenteeris hiljem, et tema tegelaskuju oli näiteks väga lahja ja tühi.

Õnneks näitas Marveliga liitunud "Ämblikmees: Kojutulek", et sünniloo kõrvale heitmine on vahel tõesti kõige parem lahendus.

See on roll, mistõttu ei soovinud Affleck enam ühtegi superkangelast mängida, kuigi nüüd on ta ju Batman, aga seegi võibolla ajutiselt. Täpsemalt oli Afflecki sõnul oli kinolinadele lastud filmiversioon kohutav. Affleck on öelnud, et mõistab fännide pettumust.

Ben Affleck on praegu Batman ("Batman vs Superman", "Õigluse liiga") ja selle legendaarse kangelase kehastamine tuleb tal suurepäraselt välja, kuid 2003. aasta "Daredevili" rolli kohta ei saa sama öelda. 1997. aastast töös olnud film teenis küll korraliku kinokassa, kuid Afflecki puine esitus ja filmi jabur koomiksilikkus polnud paljudele meeltmööda.

Matt Damon avaldas hiljem, et talle pakuti enne Affleckit võimalust selga tõmmata pimeda kangelase nahkkostüüm, kuid loobus. Afflecki karjäärile film siiski kriipsu peale ei tõmmanud: praeguseks on mees ju kahekordne Oscari võitja ("Argo" parima filmi ja "Good Will Huntingu" parima stsenaariumi Oscarid) ning tunnustatud režissöör ja muidugi ka Batman.

Nii Christian Bale'i ("Pimeduse rüütli" triloogia), Ben Afflecki ("Õigluse liiga"), Michael Keatoni ("Batman", "Batmani tagasitulek") kui ka Val Kilmeri ("Batman igaveseks") versioonid Batmanist on väga head ja sümpaatsed. Küll aga ei saa sama öelda George Clooney kehastatud Batmani kohta, sest 1997. aastal ilmunud “Batman ja Robin” oli kohutav film. Mõnedele näitlejatele lihtsalt ei sobi nendele antud roll ja nad teevad selle laias laastus raha nimel ära.

George Clooney on praegu üks tuntumaid näitlejaid, ihaldatumaid meesstaare ja kvaliteetsemaid režissööre, kuid see ei olnud nii 1997. aastal, mil mees oli tuntud veel ainult "Kiirabihaigla" ("ER") ja väiksemate filmide poolest.

Joel Schumacheri "Batman ja Robin" oli Clooney võimalus tõusta Hollywoodi nõutumaks staariks, sest milline vähetuntud näitleja poleks toona tahtnud osaleda Tim Burtoni alustatud Batmani filmiseeria neljandas osas. Juhtus aga midagi ootamatut: Clooney Bruce Wayne'i rolli peetakse üheks halvimaks, "Batman ja Robin" kukkus kinodes läbi ning seda vihkasid nii kriitikud ja fännid. See film on ka põhjus, miks järgneva 8 aasta jooksul ei ilmunud enne Christopher Nolani 2005. aasta "Batman alustab" ühtegi teist osa.

Clooney jaoks tähendas filmi läbikukkumine aga seda, et Hollywoodi silmis polnud ta järsku enam näitleja, kes suudaks kanda suuri filme. 1997. aastal ilmus ka Clooney teine film "The Peacemaker", mida ei võetud ka just väga hästi vastu. Õnneks järgnes halvale aastale kaks rolli filmides, mis teenisid mitu Oscari nominatsiooni.

Clooney on hiljem isegi Batmani rikkumise eest vabandanud, aga me kõik teame, kes on tegelikult süüdi: Joel "Batmani nibud" Schumacher.

Bondi filme on tehtud palju ja see on kõigi aegade üks pikemaajalisemaid filmifrantsiise. Aastate jooksul on Craig erinevates intervjuudes korduvalt vihjanud, et talle ei meeldi mängida Bondi. Üks kord ta isegi naljatas, et pigem tapab end, kui kehastab jälle Bondi. Samas pole ta siiani rollist ka ära öelnud ning viimased uudised kinnitasid, et Craig naaseb rolli, millest oli alles valmis loobuma.

Pärast viimase kahe Bondi filmi "Skyfall" ja "Spectre" režissööri Sam Mendesi lahkumist ja kuulujutte, et ka Daniel Craig loobub Bondi rollist, on selgeks saanud vähemalt üks fakt: linastusaeg, kuid veel pole kinnitatud uut režissööri ega ka näitlejaid. Bondi filmiseeria järjekorras 25. film linastub 2019. aasta 8. novembril ning hetkel käivad jutud, et režii ja stsenaariumi eest vastutab Danny Boyle.

Channing Tatumi sõnul võttis ta 2009. aasta filmi "G.I. Joe: Kobra rünnak" rolli vastu ainult seetõttu, et tal on Paramountiga leping, mis tähendas, et mees osales ka järjes "G.I. Joe: Kättemaks". Hiljem rääkis ta, et vihkas seda filmi, sest käsikiri oli halb ning ta oli noorena vaadanud piisavalt seda multifilmi teadmaks, mis on päriselt hea.

Kord võtetel surmaohtu sattunud Tatumil läheb praegu hästi: ta on osalenud kvaliteetfilmides "Foxcatcher", "Logan Lucky" ja "The Hateful Eight", aga "G.I. Joe" seeria on õnneks senisel kujul surnud, kuigi Paramount planeerib juba 2020. aastaks seeria uusversiooni.

George Reeves võttis esialgse Supermani teleseriaali rolli hea meelega vastu, kuid ta ei saanud aru, et edaspidi tunnevad inimesed teda just Supermani rolli kaudu. Veidi aega hiljem mõistis ta, et roll pole talle ja loobus sellest. Hiljem ei saanud ta aga eriti teisi filmirolle, sest teda tunti eelkõige Supermanina.

Seriaalis "Adventures of Superman" peaosalist kehastanud Reeves lasi end 1959. aastal maha. Ta oli 45-aastane.

Bondi kehastamine on järelikult küllaltki väsitav, sest ka armastatud ja praeguseks kahjuks erru läinud Sean Connery vihkas Bondi mängimist. Just Connery kehastas Bondi kõige tuntumates osades ja on paljude arust parim Bond. Ja kuigi spiooniroll andis tema karjäärile korraliku tõuke, on mees öelnud, et talle ei meeldinud Bond tegelaskujuna karvavõrdki. Samuti ei kiida näitleja heaks, kuidas Bond naisi võrgutas.

James Bondi filmid, "Äraostmatud", "Kaljukindlus", "Jaht Punasele Oktoobrile", "Roosi nimi", "Indiana Jones ja viimane ristiretk" ning paljud teised kuulsad filmi -, teatri - ja telerollid kinnistavad Connery parimaks elavaks näitlejaks, kes loobus näitlemisest pärast koomiksifilmi "Liiga" ("The League of Extraordinary Gentlemen"), mille eest maksti näitlejale 17 miljonit dollarit.

“Videviku” ("Twilight") kohta oli kunagi kõigil midagi öelda. Ühed armastasid, teised vihkasid. Intervjuude põhjal selgub aga, et Robert Pattinsonile tema filmiroll ei meeldinud. Näitleja sõnul pole imestamisväärne tema tegelaskuju veidrus, kui tegemist on 108-aastase neitsiga.

Stephenie Meyeri "Videviku" raamatute põhjal tehti lausa viis filmi, mida tõenäoliselt vihati ja armastati umbes samaväärsetes kogustes.

Edward Cullenit kehastanud Robert Pattinson ja Bellat kehastanud Kristen Stewart on ammu oma karjääridega edasi liikunud ning mõlemad on juba osalenud aina kvaliteetsemates filmides.

Pattinsoni saime viimati näha suurepärases ajaloolises draamas "Kadunud linn Z" ja põnevikus "Hea aeg".

Pattinson on Stewartiga võrreldes olnud intervjuudes "Videviku" suhtes palju avameelsem. Ta on näiteks öelnud, et Culleni rolli kehastamise võti oli näida nagu kannataks kõhukinnisuse all või oleks pidevalt pilves ning mitte mingil juhul ei tohtinud naerda, sest see nägi lihtsalt veider välja.

Pattinsoni karjäär on pärast "Videvikku" olnud väga huvitav: David Michôdi apokalüptiline põnevik "The Rover", kurikuulsa David Cronenbergi filmid "Maps to the Stars" ja "Cosmopolis", Werner Herzog paljukirutud ajalooline draama "Queen of the Desert", Anton Corbijni elulooline "Life" ning Cannes'it väisanud "Hea aeg", kus saame Pattinsoni näha vahest tema kõige paremas rollis, mis on pilves kõhukinnisuse all kannatanud vampiiri rollist ikka väga kaugel.

Mõnedele näitlejatele ei meeldi, kui filmi eriefektid ja kõik muu viib tähelepanu meisterlikult näitlejatöölt mujale. Üheks selliseks oli 1977. aasta esimeses "Star Warsis" Obi-Wan Kenobi’t kehastanud Sir Alec Guinness, kellele ei meeldinud oma tegelaskuju enam seetõttu, et seerias oli liialt igasuguseid müstilisi asju. Guinnessi sõnul oli “Star Wars” mingi muinasjutuline rämps.

Algses "Star Warsi" triloogias (1977-1983) põhilises rollis ainult ainult esimeses filmis üles astunud Alec Guinness oli üks väheseid asjaosalisi, kes arvas juba ammu enne esimese filmi valmimist, et sellest saab kindlasti tohutu kassaeduga eepos, kuigi talle lugu otseselt ei meeldinudki.

Guinness lasi enda jaoks teha lepingu, mis lubas tal saada 2% protsenti filmi kõikidest tuludest ning olevat kolme filmi peale kokku teeninud 50 ja 75 miljoni dollari vahele jäänud summa.

“Blade Runner” on üks hinnatumaid ulmefilme läbi aegade. Sündmused leiavad aset tulevikus, kui on võimalik luua sünteetilisi inimesi, keda saab programmeerida. Kuigi paljud armastavad Fordi tegelaskuju, siis näitleja ise seda rolli nii helge pilguga ei vaata. Tema sõnul kehastas ta uurijat, kellel polnud uurimisega eriti midagi pistmist ning ta oli režissöör Ridley Scottiga kogu aeg eriarvamusel selle koha pealt, et kes või mis Deckard siiski on.

Ometi naases Ford ka järge "Blade Runner 2049" ja tegi seal väga hea rolli. Eks palk oli piisavalt suur ning samas oli film ka väga hea.

Kui nüüdne ulmeklassika "Blade Runner" 1982. aastal linastus, polnud sellel võimalustki edukas olla, sest kinodes olid parasjagu "Star Trek II: The Wrath of Khan", "The Thing" ja "E.T. the Extra-Terrestrial", millest kujunes ka sama aasta edukaim film. "Blade Runnerit" nähti järjekordse ulmefilmina ja seda suuresti tänu filmistuudiole, mis lasi kinodesse "Indiana Jonesi" ja "Star Warsi" kuulsust nautiva Harrison Fordi ja kõigest kolm aastat enne "Tulnukaga" ("Alieni") ulmeõudust igaveseks muutnud režissööri Ridley Scotti soovide vastaselt kokku lõigatud versiooni.

Allikas: cbr.com