Isabella Marie Boyd (1844 –1900): kaunitar Boydi ja Lahkulöömise Kleopatrana tuntud Konföderatsiooni spioon hankis USA kodusõja ajal oma isa hotellis tegutsedes väärtuslikku infot kindral Jacksonile. Spioon sai temast juhuslikult – 1861. aastal nägid põhjaosariikide sõdurid tema kodul Konföderatsiooni lippu, rebisid selle maha ning asendasid põhjaosariikide lipuga. 17-aastane neiu vihastas, ent suutis end vaos hoida seni, kuni üks sõduritest tema ema needis – siis haaras Boyd püstoli ja tulistas mehe surnuks. Ehkki neiu mõisteti õigeks, hakkasid ohvitserid Boydi tegemistel silma peal hoidma ning keelitasid teda spiooniks hakkama.

Nancy Wake (1912 – 2011): Teises maailmasõjas Briti agendina tegutsenud naisest sai Prantsuse vastupanuliikumise üks võtmetegelasi, kelle tabamiseks pani Gestapo välja 5 miljoni frangise pearaha. Tema juhitavad 7000 vastupanuliikumise võitlejat sõdisid 22 000 SS-i sõduriga, tappes neist vähemalt 1400. Uus-Meremaal sündinud daam näitas ise suurt südikust, tappes näiteks paljakäsi ühe SS-i tunnimehe, et too ei annaks rünnaku ajal sakslastele häiret. Pärast sõda jätkas Wake Suurbritannias luurekarjääri.

Margaret Kemble Gage (1734-1824): Ameerika Iseseisvussõjas Briti armeed juhtinud kindral Thomas Gage’i abikaasa spioneeris iseseisvumise eest võitlejate kasuks väidetavalt kaastundest, andes vastaspoolele infot mitme rünnaku kohta. Kindrali käsul saadeti naine seepeale Inglismaale tagasi.

Josephine Baker (1906 –1975): Ameerikas sündinud prantsuse tantsija, laulja ja näitleja oli esimene afro-ameeriklane, kellest sai filmistaar ja maailmakuulus meelelahutaja. Pronks-Veenuseks, Mustaks Pärliks ning isegi Kreooli Jumalannaks kutsutud iludus aitas II maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumist, pälvides esimese Ameerikas sündinud naisena Prantsuse sõjaliste teenete risti (Croix de guerre). Näitlejanna panustas muuhulgas ka inimõiguste eest võitlemisse USAs ning Martin Luther Kingi tapmise järel pakuti teda koguni mitteametlikult inimõigusliikumise juhiks.

Noor Inayat Khan (1914 – 1944): Dachau koonduslaagris tapetud kaunis India printsess oli esimene naissoost raadioside operaator, kes tegutses natside okupeeritud Pariisis Briti agendina. Moskvas sündinud Tipu sultani järeltulijast kasvas tuline rahvuslane, keda treeniti salaagendiks. Võltsitud passi ja valenime all Pariisi saabunud iludus sai tegutseda kolm kuud enne, kui ta reedeti ja vangistati. Naine ei paljastanud piinamisel saladusi, isegi mitte oma õiget nime, hüüdes vahetult enne kuklalasuga hukkamist prantsuse keeles “Vabadus!”.

Anna Chapman (sündinud 1982): kõrgklassi eluga harjunud diplomaadi tütar arreteeriti 28-aastasena koos 9 kaaslasega, keda kahtlustati Venemaa välisluureteenistuse SVR heaks töötamises. IQ testis tulemuseks 162 saanud venelanna tunnistati süüdi ning saadeti spioonivahetuse käigus Venemaale tagasi.

Violette Szabo (1921 –1945): Londoni Bon Marché’i kaubamaja parfüümiosakonna müüjannast sai spioon pärast seda, kui tema Prantsuse ohvitseridest abikaasa Etienne hukkus El Alameini lahingus nägemata nende ainsat last. Seejärel pakkus juba varem territoriaalse abiteenistusega liitunud kaunis daam oma teeneid Briti erioperatsioonide väejuhatusele.

Liu Hulan (1932–1947): noor kommunistliku partei liige organiseeris Hiina kodusõja ajal kommunistlikele võitlejatele toetust oma sünnikohas Yunzhouxis, hankides toitu, parandades saapaid ja vorme ning toimetades kohale salasõnumeid. Liu Hulani elu ja surm muutusid Hiina rahva vapruse ning eneseohverduse sümboliks.

Charlotte de Sauve (1551 –1617): Prantsuse aadlinaine ja hilisema kuninga Henry IV armuke kuulus kuninganna Catherine de’ Medici kuulsasse Lendavasse Eskadroni, imekaunite naisspioonide ja informaatorite rühma, kes värvati selleks, et võrgutada olulisi mehi õukonnast ja hankida infot kuningannale. Sauve’ilt saadud info viis ühe aadliku hukkamiseni vandenõukatse eest. Aastal 1575 võrgutas meisterspioon lisaks kuningale ka selle noorema venna, ässitades mehi üksteise vastu, nii et nood keskendusid naise tagaajamisele selle asemel, et kurje konspiratsiooniplaane haududa.

Mata Hari (1876 – 1917): Hollandis sündinud eksootiline tantsija ja kurtisaan, kes tekitas eelmise sajandi alguses imetlust igas mehes ja viha igas naises. I maailmasõja ajal mängleva kergusega riigipiire ületanud seksisümbol hukati Saksa spioonina, pannes talle süüks 50 000 Prantsuse ja Briti sõduri surma. Tänapäeval teadaoleva info kohaselt saab talle pigem süüks panna tollal ennekuulmatut vabameelsust voodis ning striptiisi leiutamist, mitte aga niivõrd spioneerimist.