Ühele maailma vanimale, 1972. aastal ellu kutsutud Zagrebi festivalile oli esitatud üle 1800 filmi 76 riigist. Animaloojate Cannes’iks kutsutud Annecy festivalile oli esitatud 3000 filmi 89 riigist.

Riho Undi film jutustab vanast ja väärikast nunnast Mariast, kes on otsustanud täide viia oma noorpõlveunistuse. Ainsaks takistuseks tema teel on aga katkendlik, peaaegu olematu mälu. Maria kardab, et tema unelmate soov võib osutuda patuks.

Filmi muusikana on kasutatud Sir Anthony Hopkinsi valssi “And the Waltz Goes On”.

Film on toodetud stuudios Nukufilm ja seda rahastasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.