Kas sina tead, kust pärineb filmiajaloo kuulsaim heliefekt Wilhelmi karje?
Tõenäoliselt on filmiajaloo tuntuim heliefekt Wilhelmi karje. Selle aasta seisuga on Wilhelmi karje esinenud 372 filmis ja lisaks ka paljudes teleseriaalides. Filmide hulgast võib välja tuua näiteks “Star Warsi”, “Indiana Jonesi” ja “Sõrmuste isanda” seeriad. Wilhelmi karjet võib kuulda ka Tarantino filmis “Marukoerad” (“Reservoir Dogs”, 1992), Tim Burtoni “Ahvide planeedis” (“Planet of the Apes”, 2001) ja isegi Disney animafilmis “Lelulugu” (“Toy Story”, 1995). Ja kuigi fakt on see, et paljud inimesed on Wilhelmi karjet kuulnud ja tunnevad selle ära, siis pole paljudel aimugi, kust see pärineb.
Heliefektid on filmide ja telesarjade lahutamatu osa. Need loovad pildile atmosfääri ja kruvivad pinget. 1963. aastal loodi heade heliefektide eest tunnustamiseks Oscaritel isegi eraldi auhind.
Kinomaailma alguspäevil polnud heliefektid filmiga koos, vaid heli lasti filmi juurde eraldi lindistatud kassetilt. Vahel juhtus ka nii, et heliefektide eest vastutavad inimesed tekitasid helisid reaalajas samal ajal, kui film kinos mängis. Näiteks istud saalis, vaatad filmi ja kinotöötaja teeb kuskil teatud kohas mingit konkreetset heli.
Uues "Star Warsi" filmis "Viimased jedid" enam Wilhelmi karjet ei kasutatud. Selle asemel oli võeti kasutusele uus, mis on olnud juba teistes "Star Warsi" episoodides ja saagaga mitte soetud filmides.
Aastate jooksul on paljud heliefektid arhiveeritud. Tänapäevased helidisainerid näevad aga vaeva ja tekitavad juurde uusi ja veelgi omapärasemaid efekte. Mõned heliefektid on aga nii tüüpilised, et paljud tunnevad need unepealt ära. Miks? Sest neid on kasutatud lugematul hulgal filmides.
Esimene film, milles kuuleb Wilhelmi karjet, on 1951. aasta vestern “Distant Drums”, mille režissööriks on Raoul Walsh ja filmi peaosas mängib Gary Cooper. Filmis on stseen, milles kujutatakse sõdureid, kes kõnnivad rahulikult tumedal soisel pinnasel. Ühel hetkel ründab ühte Wilhelmi nimelist sõdurit alligaator. Sel hetkel, kui agressiivne roomaja ampsab sõdurit jalast ja tirib ta vee alla, avab hukule määratud sõdur suu ja laseb häälepaelad valla ning kostub esimest korda ikooniline Wilhelmi karje.
Karjet ei teinud aga sõdurit mänginud näitleja, vaid hoopis Sheb Wooley, kes on näitleja ja muusik. Wooley töötas filmi tegemise ajal lisahäälena. Kui “Distant Drums” kinolinadele jõudis, ei peetud konkreetset karjet aga eriti millekski. Seda ei pandud tähele. See oli vaid pisike heliefekt.
Möödus aga kaks aastat ja seda sama karjet kasutati vesternis “The Charge at Feather River”, mille režissööriks oli Gordon Douglas. Kui teose filmimisjärgne töötlus oli tehtud, sai Wilhelmi karjest Warner Bros. filmistuudio tüüpefekt, mida hakati kasutama mitmetes filmides. Mööduma pidi aga 20 aastat, enne kui inimesed hakkaksid märkama selle heliefekti väga koomiliselt kõlavat külge. Nimelt, kui tead, et see filmitegijate nö. sisenali on igas filmis, siis oskad seda ka oodata.
