Filmide võttedpaigad võivad olla väga ohtlikud. Näiteks oleks James Cameroni 1998. aasta “Titanicu” võtetel Kate Winslet peaaegu uppunud. Lisaks sattusid mitmed kaskadöörid roidemurdude ja muude vigastuste tõttu haiglasse. Kui 2011. aastal toimusid Stallone “Palgasõdurid 2” (“The Expendables 2”, 2012) võtted, siis sai üks kaskadöör surma ja teine vigastada. Kui filmimine oli lõpetatud, pidi nii Sylvester Stallone kui ka Arnold Schwarzenegger minema õlaoperatsioonile. “Videviku tsooni” (“Twilight Zone: The Movie”, 1981) filmimise ajal surid kolm näitlejat helikopteriõnnetuses. Nende hulgas oli ka näitleja Vic Morrow.

Tänapäeval on taoliste õnnetuste puhul aga abi kiirelt olemas ning turvanõuded palju tähtsamal kohal. Hollywoodi algusaegadel olid lood pisut teistsugused, sest võttepaigad olid oluliselt ohtlikumad. Sel ajal oli filmi näol tegemist veel uue ja võimalusi täis meediumiga, mis pakkus loendamatuid võimalusi. Seetõttu olid paljud filmimistehnikad eksperimentaalsed ja režissöörid paljastasid näitlejatele mõned karmimad detailid alles võtepaigas. Sellepärast juhtusid sageli õnnetused ja mõned neist olid ka väga kohutavad.

Filmiajaloo kõige suurema hukkunute arvuga õnnetus juhtus 1931. aastal, kui toimusid seiklusfilmi “The Viking” võtted. Film jõudis kinolinadele sama aasta juunikuus. Tegemist on esimese filmiga, mille heli ja dialoogid salvestati ühes ja samas võttepaigas. Vaatajatele näidatakse dramaatilisi sündmuseid, mis leiavad aset hülgepüügi ajal Newfoundlandis Kanadas. Et hülgepüügiga kaasnevaid väljakutseid tõetruult edasi anda ja et saada kaadrisse ka triivivaid jääpanku, otsustas produtsent ja filmi kaasrežissöör Varick Frissell minna meeskonnaga hülgepüügilaevale Labradori poolsaare juurde.

"The Viking" on kõikidele vaatamiseks ka YouTube'is üleval.

Kui filmimine oli lõpetatud, organiseeris Frissell privaatse filmiõhtu, et kogu meeskond näeks “The Vikingi” lõplikku versiooni. Peale filmiõhtut oli Frissell filmiga küllaltki rahul, kuid jõudis lõpuks ikkagi järeldusele, et selles polnud piisavalt väärtuslikke kaadreid Kanada jäistest tühermaadest. Niisiis otsustas Frissell minna koos oma meeskonnaliikmetega aurik Viking pardale, et suunduda edasi 1931. aasta märtsis koos hülgeküttidega iga-aastasele hülgepüügile Labradori poolsaare lähedale. Filmiti nii jääpanku, jäämägesid kui ka võigast ja verist hülgepüüki.

13. märtsil jäi aurik Viking Newfoundlandsi lähistel jäässe kinni. Seni kuni oodati, et hülgekütid laeva vabaks päästaksid, jalutas Frissell koos oma meeskonnaga paksul jääl. Filmiti hindamatud kaadrid hiiglaslikust aurikust, mis oli jää tõttu abitu ja liikumatu. Kaks päeva hiljem said hülgekütid aru, et käsitsi laeva vabastada üritada on mõttetu, sest jää on liiga paks. Niisiis otsustati jää lõhkumiseks kasutada dünamiiti, mis oli juba laevas olemas.

Kahjuks läks ühel dünamiidi õhkamise eest vastutaval meeskonnaliikmel midagi nihu ja dünamiit lendas õhku püssirohuruumis. Seetõttu plahvatas 25 kasti dünamiiti üksteise järel, mistõttu purunes kogu laeva vöör. Seetõttu sai surma ka 27 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli ka režissöör Frissell. Tema ja ta armastatud koera Caboti keha ei leitud kunagi. Nad lendasid kas täiesti tükkideks või vajusid jää alla.

Frisselli ja tema võttemeeskonna liikmete traagilisest surmast olenemata jõudis “The Viking” ikkagi kinolinadele sama aasta juunikuus. Kuigi inimeste arvamused filmi osas erinesid, siis jäi kriitikutele positiivselt silma filmis nähtud imekaunid kaadrid jäisest Kanada tühermaadest ja võikad kaadrid hülgepüügist. Filmi sisu kohta öeldi aga, et kujutlusvõime jättis soovida. Olenemata sellest sai film kurikuulsaks siiski selle valmimisega seotud õnnetuse tõttu.

Allikas: thevintagenews.com