1. "Caligula"

Caligula oli ajaloos Vana-Rooma keiser, kelle tapsid tema enda ihukaitsjad. Caligulat on kirjeldatud õela, hullumeelse ja lõbujanulise valitsejana. Film ise on šokeeriv ning vägivalla ja seksi kujutamise osas väga graafiline, kuigi taoliste linateoste poolest tuntud Tinto Brassi filmis lõid kaasa näiteks kvaliteetfilmide poolest tuntud Malcolm McDowell, Peter O'Toole ja Helen Mirren.

Nelja aasta jooksul valminud "Caligula" oli üks kallimaid filme, mida ei tehtud suurte stuudiote rahadega. Produtsent Bob Guccione soovis filmist teha võimalikult pornograafilise teose, millel oleks mängufilmile omane kvaliteetne sisu ja suur eelarve. Selle tulemusena keelati selle näitamine mitmes riigis ära. Kriitikud tegid "Caligula" maatasa, kuigi kiitsid McDowelli sooritust, aga siiski kujunes sellest kultusfilm, mida hinnatakse kõrgelt poliitilise sisu ja julge visiooni poolest.

2. "Nümfomaan" ("Nymphomaniac")

Lars von Trieri paljuräägitud ja kõmuline "Nümfomaan" ei ole nõrganärvilistele ega kergesti solvujatele, kuigi ükski näitleja siiski omavahel vahekorda ei astunud, sest kõikides seksistseenides kasutati dublantidena pornonäitlejaid.

3. "Antikristus" ("Antichrist")

Ei, Willem Dafoe ja Charlotte Gainsbourg ei pidanud kaamera ees seksima, sest taaskord kasutati dublantidena pornonäitlejaid.

4. "Idioodid" ("The Idiots")

1998. aasta Lars von Trieri film kuulub "Dogma 95" teoste hulka, mis tähendab, et filmitegijad otsustasid grupiga vastu seista "teatud tendentsidele" tänapäeva kinos. Film oli kuulus ka ühe teise asja poolest: kurikuulsas grupiseksi stseenis on näha näitlejate vahel toimuvat reaalset vahekorda.

5. "Intiimsus" ("Intimacy")

2001. aasta filmis "Intiimsus" on näitlejate Kerry Fox ja Mark Rylance'i ("Dunkirk") vahel simuleerimata fellatio stseen.

6. "Ken Park"

Harmony Korine'i vastuolulises filmis saab näha simuleerimata seksi (ja fellatiot) alaealiste vahel, grupiseksi, kinni sidumist, insesti ja šokeerivat vägivalda, kuigi tegu on kunstilise mängufilmiga. "Ken Park" ei saanud USA kinodes laialevi õigusi ning Austraalias on see tänase päevani keelatud.

7. "Lie with Me"

Kriitikute poolt halvasti vastu võetu Kanada draamas astuvad näitlejad Lauren Lee Smith ja Eric Balfour kaamera ees reaalselt vahekorda, kuigi nad seda filmi ilmumise ajal meediale ei rääkinud, enne kui publik mõistis, et see, mida näevad, on simuleerimata.

8. "9 laulu" ("9 Songs")

Michael Winterbottomi filmis astuvad peaosalised Kieran O'Brien ja Margo Stilley reaalsesse vahekorda. Filmi muutis omal ajal krõbedamaks veel reaalse ejakulatsiooni ja fellatio kujutamine.

Briti režissöör Winterbottom ("A Mighty Heart", "Genova", "The Killer Inside Me") on tuntud šokeerivate filmide loomise poolest, kuid samal ajal on tegu sama mehega, kes on teinud toredad filmid "The Trip", The Trip to Italy" ja "The Trip to Spain"-

9. "Armastus" ("Love")

Prantsuse enfant terrible režissöörile Gaspar Noe'le meeldib šokeerida: ta tegi seda 2002. aasta filmiga "Ümberpööramatu" ("Irréversible"), 2009. aasta sürrealistliku "Ootamatu tühjusega" ("Enter the Void"), kuid 2015. aasta "Armastus" ("Love") oli teistmoodi.

Režissöör palkas peaossa tundmatud näitlejad ning filmis 3D-s üles reaalse enamasti simuleerimata seksi. "Armastus" on 3D kunstiline porno. Filmis on üks väga konkreetne stseen, kus vaatajatele saab osaks 3D ejakulatsioon.

10. "The Brown Bunny"

See Vincent Gallo lavastatud, produtseeritud, kirjutatud ja näideldud eksperimentaalne teekonnafilm linastus 2003. aastal ka Cannes'i filmifestivalil. Legendaarne filmikriitik Roger Ebert nimetas seda toona Cannes'i ajaloo halvimaks filmiks. See tekitas omakorda avaliku tüli Gallo ja Eberti vahel, mis leidis lahenduse, kui Ebert nägi hiljem ümber monteeritud versiooni ning kiitis selle heaks.

Filmi muutis vastuoluliseks ka tõsiasi, et lõpustseenis saab näha Vincent Gallo ja Chloë Sevigny, kes viimati astus üles Jim Jarmuschi filmis "The Dead Don't Die", vahel toimuvat reaalset fellatio-stseeni.