6 viisi, kuidas naised oma abikaasad teise ilma on saatnud
Viaplay filmiriiulisse on jõudnud müstiline draamafilm “Rachel, mu piin”, kus rullub vaatajate ees lahti sünge ning kaasahaarav lugu kirglikust ja vankumatust armastusest, mis annab samas maad kahtlustele ja hirmule. Ebatavaliselt kaunis Rachel (Rachel Weisz) saabub Philip Ashley (Sam Claflin) uhkesse Cornwalli mõisa. Ehkki Philip kahtlustab, et äsjane lesk Rachel võib olla põhjustanud tema armastatud nõo Ambrose’i (Deano Mitchison) surma ja näeb naises esiti enda vaenlast, on mees peagi Rachelist üdini lummatud. Selles sünges, salapärases ning erootilise pingega laetud hea ja kurja loos peab Philip otsustama, kas imeline Rachel on tulnud selleks, et ka tema hävitada, või on ta salalike meeste süütu ohver, kes ihkab vaid üht: olla armastatud.
Selleks, et saada teada, kuidas lood tegelikult on, säti ennast mõnusalt filmiõhtuks valmis, seniks aga toome sinuni 6 naise ebatavalised lood, kuidas nad oma või teiste abikaasad teise ilma on saatnud.
Agrippina lugu
Neljandal Rooma keisril Claudiusel olid tõsised probleemid oma viienda naise Agrippinaga, kelle kohta ei pidanud mees paljuks ka avalikult kurta. Legend räägib, et see pani südika naise tegudele, eriti pärast kuuldusi Claudiuse soovist oma poja Britannicusega ära leppida. See oleks Agrippina poja Rooma valitsemisest kõrvale jätnud ning ei sobinud naise plaanidega kohe üldse. Räägitakse, et naine kasutas mehe kõrvaldamiseks mürki, mille toime oli aga aeglane ja valurikas. Vana mees ei surnud Agrippina arvates piisavalt kiiresti, mistõttu saatis kaval naine mehe juurde orja sulega, väites, et oksendamise esilekutsumine teeb põduraks jäänud valitseja tervise kindlasti paremaks. Ja olekski teinud, kui sulg poleks eelnevalt mürgi sisse kastetud.
Katherine’i lugu
Katherine Knighti kutsutakse ka Austraalia kõige kuulsusrikkaimaks psühhopaadiks. Tema raevuhoogude all kannatasid valimatult kõik - ta ründas oma peigmehi ja lapsi kirve, nugade, triikraudade ja pannidega, purustades päid ja hambaid ning tekitades sügavaid haavu. Kord lõikas ta raevuhoos isegi naabrimehe kaheksanädalase kutsika kõri läbi. Linnarahvas kartis teda ja põhjusega.
2001. aastal pussitas ta oma järgmist peigmeest, John Price’i, 37 korda, nülgis tal naha maha ja lõikas tükkideks - osa lihast söötis koerale ning osa keetis koos kartulite ja porganditega Price’i lastele õhtusöögiks. Õnneks sai politsei kuritööle enne jaole, kui lapsed õhtustama hakkasid. Ta on esimene naine Austraalia ajaloos, kes on ilma vabanemisvõimaluseta eluks ajaks vangi mõistetud.
Betty Lou Beets’i lugu
Betty Lou oli keerulise minevikuga alkohoolik, kes oma üksildluse peletamiseks mudkui abiellus. Miskipärast ei suutnud ta aga oma abikaasadega ühist õnne nautida ning kippus hoopis meeste elude kallale. Ühest abikaasast sõitis Betty autoga üle, kuid tollel õnnestus pääseda. Oma viienda abikaasa, Doyle Wayne Barker’i lasi ta 1981. aastal maha, et saada endale mehe vagunelamu, kuuenda abikaasa, Jimmy Don Beetsi kõrvaldas ta samuti ja seda sooviga saada endale mehe elukindlustusrahad ja pensioni. Ta mattis mõlemad mehed oma tagahoovi. Mõrvad tulid aga välja ning Bettyle määrati 2000. aastal karistuseks surmanuhtlus mürgisüsti abil.
Chisako Kakehi lugu
Vahemikus 1994-2013 kaotas jaapanlanna Chisako Kakehi lausa seitse abikaasat ning sai kindlustuselt ligi 8 miljonit dollarit hüvitist. Tema seitsmes abielu kestis vaevalt kaks kuud, kui vaene mees otsad andis. Politsei asus asja uurima ning selgus, et pea kõikide abikaasade organismis oli jälgi tsüaniidist, samuti leiti mürgi jälgi naise kodus olevast prügikastist. Chisako mõisteti surma, kuigi naine vandus, et on süütu, lihtsalt saatuse poolt kogemata ära neetud.
Amy Archer-Gilligani lugu
Amy oli Conneticuti hooldekodu omanik, kes sattus politsei huviorbiiti, kui tosin tema hoolealust üksteise järel riburadapidi sussid püsti viskasid, olles vahetult enne naise oma testamenti lisanud. Kokku leidsid oma otsa 48 hooldekodu elanikku, sealjuures 5 abikaasat, kes üllatuslikult olid kõik arseeni mürgistuse saanud. Kohtus suudeti teda aga seostada vaid ühe mõrvaga, mille karistuseks oli surmanuhtlus. Amy kaebas aga kohtuotsuse edasi klausliga, et tema vaimse tervisega pole kõik päris korras ja ta on morfiinisõltlane. Kohus tuli talle vastu ning surmanuhtlus muudeti 1919. aastal eluaegseks vanglakaristuseks. Tema lugu on olnud inspiratsiooniks näidendile ja filmile “Arenic and Old Lace”.
Giulia Tofana lugu
Giulia Tofana oli naine, kes aitas Renessanssi aja naistel oma abielusid lahutada. Ta oli 17. sajandi Itaalia kuulsaim sarimõrvar, kes muutis oma kosmeetikaäri mürgivabrikuks ja tappis ligi 1000 abikaasat.Giulia elas nimelt ajastul, mil abielusid ei sõlmitud armastusest vaid vanemate tahtest olenevalt, arvestamata noorte tunnetega. Kui juba abielus, oli noor naine mehe alluvuses, mis tähendas kohati ka vägivalla ja halva kohtlemise talumist. Lahutus ei tulnud kõne allagi ja ainus viis soovimatust liidust pääseda oli abikaasa tappa. Selleks meisterdas Giulia mürgi, mida kutsuti Aqua Tofanaks. Surm saabus kiirelt ja valutult. Giulia äri kestis segamatult ligi 50 aastat kuni kausitäis suppi ta reetis. Nimelt ei suutnud üks naine oma abikaasale mürgitatud suppi sisse sööta ning tunnistas kõik mehele üles. Ilmselgelt võeti Giulia seepeale kinni ja hukati koos oma tütre ja kolme abilisega.
