"Utøya, 22. juuli" - Utøya noortelaagri rünnak
Saatuslik 22. juuli
Lugu leiab aset 22. juulil 2011. aastal, kui 500 noort olid kogunenud Utøya saarele Norra Tööpartei noortelaagrisse, mida tuli ründama paremäärmuslane Anders Behring Breivik. Poppe eesmärk on viia publik koos noortega saarele ja näidata seal toimunut, mitte tungida Breiviku mõttemaailma, sest kohtuprotsessi käigus jäid lapsed ja kannatanute pered niigi kõrvale.
Filmi jaoks materjali kogudes intervjueerisid filmitegijad ellujäänuid ning töötasid läbi kõik juhtumi kohta käivad materjalid. „Alguses ma ärritusin, kui hakkasin materjale vaatama, ning isegi vihastasin nende laste ja lähedaste pärast, kes rünnakus pereliikmeid kaotasid,” kommenteerib Poppe.
Töösse kaasati ka laagris olnud laste vanemad ning eetilistel põhjustel otsustati dokumentaalfilmi asemel teha saarel aset leidnud sündmustel põhinev mängufilm. „Nii saime teha hoopis sarnase loo noorte kogemustel põhinedes, aga väljamõeldud tegelastega, et kannatanud ei peaks iga stseeni puhul mõtlema, kas see on tema laps,” lisab režissöör Poppe. Samadel põhjustel toimus ka filmimine hoopis Utøya naabersaarel. Režissööri arvates on tõsielu sündmustel põhinev mängufilm mõnikord ka tõetruum kui dokumentaalfilm, sest selles on võimalik kujutada kogu sündmust, mitte ainult ühe osalise lugu.
Enamik kannatanuid ja nende lähedasi on Poppe lähenemisega nõus ning neile korraldati enne esilinastust ka eraseansse filmi vaatamiseks, et nad saaksid aimu, millega on tegu. Kõik küll ei olnud emotsionaalselt valmis seda filmi vaatama, kuid vaadanud pidasid linateost ausaks ja õigeks sündmuste kujutamiseks.
Filmi tegemisel mõeldi palju ka aja kujutamisele, sest rünnak kestis üsna kaua – 72 minutit. Jutustava filmi jaoks on aja kujutamine alati problemaatiline küsimus, kuid siinkohal on aega kujutatud üsna tõetruult ja sündmused tehtud reaalse pikkusega.
Meeskonna ettevalmistamine
Filmis osalevad näitlejad on kõik teismelised amatöörid ning peategelast Kaja mängib 18-aastane Andrea Berntzen. „Sellise osa välja mängimiseks peab olema vaimselt väga tugev ja valmis emotsionaalselt raskete olukordadega hakkama saama ning seetõttu pidime Kaja osatäitjat otsima üle kogu riigi,” meenutab Poppe. Kõigi osatäitjatega tuli teha tööd mitu kuud enne, kui oli võimalik võtetega alustada. Kuna tegu on väga raske teemaga, mida film käsitleb, siis kogu filmi tegemise aja jooksul töötas nendega koos ka psühholoogide tiim, kes meeskonda toetasid ja noortel silma peal hoidsid.
Poppe soovis filmi teha ilma suurema kärata, kuid ajakirjanikud said siiski just enne filmivõtete algust jaole ning kajastasid seda. Õnneks ei ole Poppe film siiski sellise protesti osaliseks saanud nagu Paul Greengrassi Netflixi film „Norway“. Kuigi paljude jaoks on film siiski vastuoluline ning arvatakse, et seda teemat on veel vara puudutada. Kogu protsessi vältel oli Poppele toeks seltskond noori, kes rünnaku üle elasid ning nende arvates ei ole võimalik jääda ootama päeva, kui kõik inimesed on valmis teemale otsa vaatama. „Oluline on seda lugu ja neid noori mäletada ning ma loodan, et see film tuletab meile meelde kui kohutavaid asju võib juhtuda. Samas meist kõigist oleneb ka see, et selliseid sündmusi rohkem ei korduks,“ soovib Poppe.
Allikas: screendaily.com
